Kui olete siia jõudnud, siis tõenäoliselt tunnete huvi selle vastu, kuidas kodulehe haldus toimib ja miks see on oluline. No siis, hakkame pihta! Pakun teile sõbraliku sissevaate kodulehe haldusse ja mõningatesse põhjustesse, miks peaksite sellele rohkem tähelepanu pöörama.

Mis on kodulehe haldus?

Kodulehe haldus on lai mõiste, mis hõlmab kõiki tegevusi, mida tehakse kodulehe käigushoidmiseks, uuendamiseks ja turvalisena hoidmiseks. Mõelge sellele kui oma aiamaale – kui te ei jõua regulaarselt muru niita, lilli kasta ja umbrohtu rohida, siis varsti näeb aed kurb ja hooletusse jäetud välja. Sama kehtib kodulehe kohta!

Miks on kodulehe haldus oluline?

1. Esinduslikkus ja professionaalsus: Koduleht on sageli ettevõtte või isiku digitaalne visiitkaart. Kui see on aegunud või katki, siis võib see potentsiaalsete klientide või lugejate silmis vähendada usaldusväärsust.
2. Turvalisus: Kodulehed on pidevas ohus, olgu selleks siis häkkerid, viirused või muud kahjurid. Kodulehe regulaarne hooldus aitab tagada, et teie sait on turvaline ja kaitstud kõige uuemate ohtude eest.
3. Uuendused: Maailm areneb pidevalt ja ka teie koduleht vajab värskendamist, olgu selleks siis uus sisu, uued funktsioonid või lihtsalt visuaalne uuendus.

Kuidas kodulehte hallata?

1. Sisu uuendamine: Kui teil on blogi, e-pood või lihtsalt ettevõtte koduleht, on oluline, et teie sisu oleks ajakohane. Kas teil on uus blogipostitus? Võib-olla uued tooted? Või on teie ettevõtte kontaktandmed muutunud? Veenduge, et koduleht kajastaks seda!
2. Varukoopiad: Kujutage ette olukorda, kus teie koduleht saab rünnaku ohvriks ja kogu teie raske töö kaob. Kõlab hirmsalt, eks? Just seepärast on oluline teha regulaarselt varukoopiaid.
3. Uuendage tarkvara: Kasutate WordPressi, Joomla! või mõnda muud sisuhaldussüsteemi? Need tarkvarad vajavad regulaarset uuendamist, et tagada kõrgeim turvalisus ja parimad funktsioonid.
4. Optimeerimine: Kodulehe kiirus on oluline nii kasutajakogemuse kui ka otsingumootorite jaoks. Kodulehe optimeerimine, nagu piltide suuruse vähendamine ja vahemälu kasutamine, aitab teie saidil kiiremini laadida.
5. Testimine: Pärast muudatuste tegemist testige kindlasti oma kodulehte erinevates seadmetes ja veebilehitsejates, et veenduda, et kõik toimib nii nagu peaks.

Mõned lõppsõnad

Kodulehe haldus võib esialgu tunduda keeruline ja hirmutav, aga kui teete seda järjepidevalt ja mõtlete sellele kui investeeringule oma mainesse ja turvalisusse, muutub see protsess palju lihtsamaks ja loomulikumaks.

Ja ärge unustage: kui tunnete, et kodulehe haldus ületab teie oskusi või ajaressursse, siis on alati võimalik pöörduda spetsialistide poole, kes saavad teid aidata.

Loodan, et leidsite sellest postitusest kasulikku teavet! Kui teil on küsimusi või soovite jagada oma kogemusi kodulehe haldamisega, siis jätke kindlasti kommentaar. Kohtumiseni järgmises postituses!

Tehisintellekti valdkond on viimastel aastatel kiiresti arenenud, tuues kaasa uusi ja põnevaid võimalusi erinevates suundades. Üks märkimisväärne saavutus selles valdkonnas on OpenAI loodud ChatGPT, mis on võimas keelemudel, mis võimaldab inimestel suhelda kasutades täiesti igapäevaseid küsimusi ja fraase arvutiprogrammiga. Selles artiklis uurime, mis täpselt on ChatGPT ja kuidas seda saab praktilisel viisil kasutada.

Mis on ChatGPT? ChatGPT on 2023 aasta alguses välja töötatud tööriist OpenAI poolt, kes on üks juhtivaid tehisintellekti uurimiskeskusi maailmas. See põhineb GPT (Generative Pre-trained Transformer) arhitektuuril, mis on sügavõppe mudel, mis on eelnevalt treenitud suurel hulgal tekstilistel andmetel. ChatGPT on spetsiaalselt loodud interaktiivseks vestluseks inimestega, võimaldades neil sisendite abil saada arvutilt mõistlikke ja asjakohaseid vastuseid.

Kuidas ChatGPT kasutada?

ChatGPT kasutamine on lihtne ja intuitiivne. Selleks, et alustada, tuleb teil ühendada end OpenAI-liidesele või platvormile, mis pakub ChatGPT juurdepääsu. Sõltuvalt teie valitud kasutusjuhtumist võib olla erinevaid võimalusi, kuid üldine protsess on järgmine:

1. Registreeruge OpenAI kontole või logige sisse olemasoleva kontoga.
2. Kui olete sisse loginud, leidke ChatGPT ja avage see.
3. Saate sisestada teksti selleks ette nähtud väljale, et alustada vestlust ChatGPT-ga.
4. Klõpsake nuppu “Saada” või vajutage Enter, et saada oma sisend.
5. ChatGPT genereerib vastuse vastavalt teie sisendile ja kuvab selle teie ekraanil.
6. Võite jätkata vestlust, saates uusi sisendeid ja saades vastuseid.

ChatGPT kasutamine võib olla erinevatel eesmärkidel, näiteks:

1. Informatsiooni otsimine: Saate küsida ChatGPT-lt küsimusi erinevate teemade kohta, nagu ajalugu, teadus, spordiuudised jne. See võib olla kasulik, kui soovite kiiresti teada saada teatud teabe kohta või kui soovite saada üldist ülevaadet teemast.
2. Loovuse ja ideede genereerimine: Kui vajate inspiratsiooni kirjutamiseks, disainimiseks või loominguliseks tööks, saate ChatGPT-ga paluda ideid või luua koos sellega uusi kontseptsioone. Lihtsalt sisestage oma mõtted või küsimused ja vaadake, milliseid huvitavaid vastuseid ChatGPT pakub. See võib aidata teil laiendada oma mõtlemist ja avastada uusi lähenemisviise erinevatele projektidele.
3. Keele õppimine: Kui soovite harjutada võõrkeelt või parandada oma keeleoskust, võite kasutada ChatGPT-d oma vestluspartnerina. Sisestage lauseid või küsimusi soovitud keeles ning saate vastuseid ja korrektuure oma tekstidele. See võib olla suurepärane viis keelepraktikaks ja enesekindluse saavutamiseks keeles, milles soovite areneda.
4. Tehniline tugi: Kui teil on arvuti või tarkvaraga seotud küsimusi või probleeme, võib ChatGPT olla abiks tehnilise toe osutamisel. Kirjeldage oma muret või küsimust ning ChatGPT võib pakkuda juhiseid või soovitusi, kuidas lahendada probleemi või parandada olukorda. See võib olla kasulik juhul, kui teil puudub juurdepääs reaalajas tehnilisele abile.

Usalda aga kontrolli

On oluline märkida, et kuigi ChatGPT on võimas ja kasulik tööriist, on see siiski masinõppe mudel ning sellel võib olla piiranguid ja puudusi.

Mõnikord võib ChatGPT anda ebatäpseid või mittesobivaid vastuseid ning sellel võib olla kalduvus korduda teatud väljendite või vastuste kasutamisel. Samuti võib ChatGPT olla tundlik sisenditele ja võib kergesti mõjutada sisendite tooni või suunda.

Seetõttu on oluline kasutada ChatGPT-d mõistlikult ja kriitiliselt hinnata saadud vastuseid. Seda eriti juhul, kui tegemist on tundlike

teemade või usaldusväärse teabe saamisega. Kui teil on spetsiifilisi vajadusi või küsimusi, võib olla parem konsulteerida ekspertide või asjakohaste allikatega, et tagada täpsemad ja usaldusväärsemad vastused.

Kokkuvõttes on ChatGPT võimas tööriist, mis võimaldab interaktiivset suhtlust masinõppe mudeliga loomuliku keele abil. Selle kasutamine võib olla kasulik mitmel erineval viisil, olgu selleks informatsiooni otsimine, ideede genereerimine, keele õppimine või tehniline tugi. Siiski on oluline mõista ChatGPT piiranguid ja kasutada seda vastutustundlikult ning kriitiliselt hinnata saadud vastuseid.

Pidevalt arengus

Tehnoloogilised edusammud nagu ChatGPT pakuvad meile suurepäraseid võimalusi, kuid nendega kaasnevad ka eetilised küsimused. Üks peamisi murekohti on valeteabe või ebatäpsete vastuste levik. Kuna ChatGPT põhineb eelnevalt treenitud andmekogumitel, võib see kajastada olemasolevat vääriti mõistmist, eelarvamusi või valeinfot. Seega on oluline olla teadlik sellest, et ChatGPT võib anda ebatäpseid või eksitavaid vastuseid.

OpenAI ja teised tehnoloogiaettevõtted töötavad järjepidevalt selle nimel, et parandada ChatGPT ja teiste sarnaste süsteemide vastutustundlikkust. Selle hulka kuulub mudelite täiendav treenimine, eetiliste suuniste väljatöötamine ja kasutajate tagasiside integreerimine. Kuid meil kõigil on vastutus olla teadlikud ja kriitilised, kui kasutame neid tehnoloogiaid.

Lisaks eetilistele kaalutlustele on ka privaatsus ja andmekaitse olulised küsimused. Kui kasutate ChatGPT-d veebiplatvormi kaudu, võib teie vestlus sisaldada tundlikke isikuandmeid. Seetõttu peate valima usaldusväärse ja turvalise platvormi ning veenduma, et teie andmeid töödeldakse vastavalt kehtivatele õigusnormidele.

Ära satu liiga hoogu

Lõpuks, oluline on mõista, et ChatGPT on tööriist ja mitte asendus inimestevahelisele suhtlusele. Kuigi see suudab pakkuda asjakohaseid vastuseid ja genereerida loovaid ideid, ei saa see täielikult asendada inimeste vahelist suhtlust, empaatiat ega inimese kriitilist mõtlemist. Kasutage ChatGPT-d toetava tööriistana ja ärge kartke otsida täiendavat teavet või nõu ekspertidelt, kui see on vajalik.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ChatGPT on muljetavaldav tehnoloogiline saavutus, mis võimaldab interaktiivset suhtlust masinõppe mudeliga. Sellel on palju potentsiaali erinevateks kasutusjuhtudeks, sealhulgas informatsiooni otsimine, ideede genereerimine, keele õppimine ja tehniline tugi. Siiski tuleb seda kasutada vastutustundlikult, hinnates kriitiliselt saadud vastuse ja pidades silmas eetilisi küsimusi. Oluline on meeles pidada, et ChatGPT ei ole täiuslik ja võib anda ebatäpseid või eksitavaid vastuseid. Sellepärast on oluline olla kriitiline ja kontrollida saadud teavet teiste usaldusväärsete allikate abil.

Kui kasutate ChatGPT-d keeleõppeks, on oluline meeles pidada, et see ei suuda asendada inimeste vahelist suhtlust ja keelepraktikat reaalsetes olukordades. Kuigi ChatGPT võib olla kasulik tööriist keeletaseme parandamiseks, on soovitatav täiendada seda interaktsiooniga inimestega, keelekursuste ja muude keeleõppe meetoditega.

Andmekaitse ja privaatsus on samuti olulised aspektid, kui kasutate ChatGPT-d veebiplatvormi kaudu. Veenduge, et valitud platvorm kaitseb teie isikuandmeid ning töötleb neid vastavalt kehtivatele privaatsuseeskirjadele. Olge teadlik sellest, milliseid andmeid kogutakse ja kuidas neid kasutatakse.

ChatGPT ei asenda inimest, veel…

Samuti on oluline meeles pidada, et ChatGPT on tehnoloogiline vahend ja ei suuda asendada inimlikku kogemust, empaatiat ega intuitiivset otsustamist. Kui teil on vaja emotsionaalset tuge või keerulisemat probleemi lahendust, on soovitatav pöörduda inimeste poole, nagu sõbrad, pereliikmed või spetsialistid, kes suudavad pakkuda inimlikku ja individuaalset lähenemist.

Kokkuvõtvalt on ChatGPT võimas tööriist, mis pakub võimalust suhelda masinõppe mudeliga loomuliku keele kaudu. Sellel on palju kasutusvõimalusi, alates informatsiooni otsimisest kuni keeleõppeni. Siiski tuleb seda kasutada ettevaatlikult, olles teadlik selle piirangutest, eetilistest küsimustest ja privaatsusaspektidest. Kriitiline mõtlemine, täiendav teabe kontrollimine ja inimestevaheline suhtlus jäävad endiselt olulisteks oskusteks, mida tuleks arendada ja hoida, isegi tehnoloogia arengu ajastul.

Maailma juhtiv voogedastusteenus Netflix on hiljuti rakendanud uusi meetmeid, et piirata oma platvormil paroolide jagamist. Parooli jagamine on Netflixi jaoks olnud vaidlusi tekitav probleem juba mitu aastat, kuna see võimaldab mitmel kasutajal samale kontole juurde pääseda, mis võib mõjutada ettevõtte tulusid ja abonentide arvu.

Hiljutiste aruannete kohaselt on Netflix hakanud paroolide jagamist piirama, saates teateid kasutajatele, keda kahtlustatakse oma konto jagamises teistega. Märguannetes palutakse kasutajatel kinnitada, et nad on ainsad, kes kontot kasutavad ja et nad pole oma sisselogimisandmeid kellegi teisega jaganud.

Seda Netflixi sammu peetakse vastuseks kasvavale paroolide jagamise probleemile tema platvormil. Kuigi mõned kasutajad usuvad, et paroolide jagamine on kahjutu tava, näeb ettevõte seda ohuna oma tuludele ja abonentide arvule. Viimastel aastatel on Netflix suurendanud oma kulutusi sisu loomisele ja turundusele, mis nõuab märkimisväärset rahastust.

Erinevad meetmed

Ettevõte on katsetanud erinevaid meetmeid paroolide jagamise piiramiseks, sealhulgas rakendanud paroolipiiranguid, mis piiravad ühel kontol esinevate samaaegsete voogude arvu. Seda sammu on kritiseerinud mõned kasutajad, kes usuvad, et see piirab ebaõiglaselt nende võimalust jagada oma kontot sõprade ja perega.

Netflix on kaalunud ka kahefaktorilise autentimissüsteemi juurutamist, mis eeldaks kasutajatelt oma identiteedi kinnitamist teisese seadme või tekstisõnumi kaudu. See muudaks volitamata kasutajatel Netflixi kontole juurdepääsu raskemaks, kuid mõned kasutajad on väljendanud muret sellise süsteemi privaatsusmõju pärast.

Teine lahendus, mida Netflix on kaalunud, on mitmetasandilise hinnasüsteemi rakendamine, mis võimaldaks kasutajatel maksta erineva arvu voogude eest, olenevalt kontole juurde pääsevate kasutajate arvust. See muudaks paroolide jagajate juurdepääsu teenusele keerulisemaks, kuna nad peaksid maksma kõrgema tasandi teenuse eest, mis suurendaks konto jagamise üldkulusid.

Tõsine probleem

Nendest jõupingutustest hoolimata jääb paroolide jagamine Netflixi jaoks püsivaks probleemiks. Hiljutise uuringu kohaselt jagab ainuüksi Ameerika Ühendriikides praegu oma Netflixi parooli teistega 26 miljonit inimest. See arv on märkimisväärne, kuna see moodustab märkimisväärse osa ettevõtte kogu abonentide arvust.

Kuigi on veel näha, kas Netflixi viimased jõupingutused paroolide jagamise piiramiseks on edukad, võtab ettevõte seda probleemi selgelt. Paroolide jagamise piiramisega loodab Netflix tagada oma tulude ja abonentide arvu püsimise, mis võimaldab jätkata kvaliteetse sisu tootmist ja teenuste laiendamist.

Kokkuvõtteks võib öelda, et paroolide jagamine on Netflixi jaoks olnud pikaajaline probleem, kuna see kujutab endast ohtu ettevõtte tuludele ja abonentide arvule. Kuigi ettevõte on praktika ohjeldamiseks rakendanud erinevaid meetmeid, on see endiselt püsiv probleem. Kuna voogesitusturg kasvab ja areneb, on seda huvitav näha

3 põhjust, miks IT- teenuseid sisse osta

1. Aitab rohkem aega kokku hoida
IT- teenused kingivad Sulle ja Sinu tiimikaaslastele aega! Mõistlik on jääda oma liistude juurde. Kui Sinu äri ei tegele IT-ga, siis pole Sul mõtet hakata ka uut ametit omale selgeks õppima. Sina hoiad aega kokku ning saad tegeleda oma ettevõtte põhiasjadega ning infotehnoloogia spetsialistid hoiavad ise sinu äri IT- poolel silma peal. IT- teenused on kõik ühest kohast! Lisaks, saad Sina ja Sinu tiimiliikmed erinevate IT- alaste probleemide ja küsimustega alati nende poole pöörduda. Alles jäävad närvirakud, aeg ja rõõmus meel!

2. IT- teenused hoiavad raha kokku
IT- teenuste pakkujate juures töötavad sellised vahvad tegelased, kes on juba varasemalt koolitatud oma ala spetsialistid. Nad tegelevad aktiivselt vaheldumisi erinevate klientide apsakate ja probleemidega. IT teenuste pakkuja vastutab selle eest, et õige asjatundja oleks igakell kättesaadav ja valmis probleeme lahendama. Võrdluseks, kui Sa hakkad oma ettevõttes alles uut inimest koolitama, siis on see suurem ressursi raiskamine kui IT- teenuste sisseostmine juba koolitatud spetsialistidega.

Sina ja Sinu töötajad saavad keskenduda oma brändi põhibusinessile ja IT- alased tööd tehakse vastavalt kokkulepetele Sinu eest ära.

3. IT- teenusega on lihtsam ettevõttesiseselt majandada
Väga raske on leida häid ja pädevaid IT- spetsialiste, kellele usaldada oma ettevõtte kogu IT- sisemine pool. Paljud suured ettevõtted meelitavad hiiglaslike hüvede, boonuste ja palgaga IT- spetsialiste oma firmasse tööle. Kas Sina suudaksid nendega konkureerida? Kisub keeruliseks, eks? Seepärast pöördumine IT- teenusepakkuja poole, kes spetsialistid ise leiab, on Sinu ettevõttele juba suureks kasuks. IT- teenuste pakkujad koolitavad pidevalt oma töötajaid ning hoiavad oma spetsialistide taset kõrgel.

IT- teenused aitavad Sinu ettevõttes korda hoida ning on igati toeks ja abiks. Mis siin veel mõelda? Kui Sinu ettevõte vajab abi sotsiaalmeedia haldamisega, raamatupidamisega, kodulehe turvalisena hoidmisega, toodete/teenuste uuendamistega veebilehel, kodulehe/e-poe loomisega või mõne muu IT- küsimusega, siis pöördu julgesti meie professionaalse tiimi poole: 89 IT- JA DISAINITEENUSED

Hiljuti tutvustas Spotify enda uut ja lihtsustatud äppi Spotify Stations. Põhimõtteliselt on tegu nagu tavalise Spotifyga, erinevuseks on ainult oluliselt lihtsam kasutajaliides ja sisu mida esitatakse nö. playlistide või kanalitena. Esialgu on äpp nagu ikka, suunatud ainult Spotify USA-s paiknevatele kasutajatele.

Alguses võib Spotify Stations kasutamine tunduda suhteliselt tülikas – miks peaks keegi korraga kasutama kahte erinevat Spotify äppi? Peale mõnetunnist kasutamist ütlevad aga paljud, et äpi kasu on märgatav. Värvid on erksad ja väga hõlpsalt saab lisada meeldivaid lugusid enda personaliseeritud playlisti, väga lihtne on sirvida tuhandeid erinevaid tuju- ja žanripõhiseid playliste. Äpp pakub laialdlaselt võimalusi uue muusika avastamiseks nagu näiteks “Discover Weekly”. Klassikaline meetod, kus kasutaja saab valida enda maitse järgi konkreetseid albumeid, esitajaid või laule on siin äpis kõrvale heidetud.
Ka Spotify põhiäpis on palju mooduseid uue muusika avatamiseks aga kahjuks ei paista need äpi mürarikkas disainis väga silma ja paljud kasutajad jätavad need kasutamata. Spotify Stations-i disain on aga rõhu pannud justnimelt uue muusika avastamiseks lihtsalt ja mugavalt, ilma oluliselt aega kulutamata. Põhjalikud algoritmid oskavad ka pidevalt ise uut ja sobivat muusikat soovitada vastavalt varasemalt kuulatule.

Paljud on ehk ka kuulnud teisest populaarsest muusikateenusest nagu Pandora. On üsna kindel, et selle lükkega üritab Spotify varastada konkreetselt Pandora kasutajaid. Internetiraadio loomine on asi millega Pandora ammusel 2000ndal aastal üldse leiba teenima hakkas kuid praeguseks hakkavad nad ajale jalgu jääma ning Spotify pakub oluliselt rohkem võimalusi. Näiteks on Spotifyl väga võimekad rakendused nii lauaarvutitele, mobiilsetele seadmetele ning lisaks ka väga lihtsalt kasutatav ja hästitoimiv veebirakendus juhuks kui ei ole soovi või võimalust rakendusi alla laadida. Samuti on Pandora kasutajate hulk viimaste aastatega nagunii langustrendis olnud ja Spotify oma kasvab jõudsalt. Spotify teavitas selle aasta esimeses kvartalis, et ületas just 200 miljonilise igakuiste kasutajate piiri.

Kui kõige olulisem on siiski muusika. Kui sa oled väsinud igasugusest visuaalsest virrvarrist ja tahaksid lihtsalt minimaalse vaevaga uut ja huvitavat muusikat avastada, siis on sinu jaoks kindlasti ideaalne Spotify Stations!

Instagram võtab malli Twitterilt

Droonikuller on nüüd reaalsus vähemalt ühes USA osariigis. Ameerika Ühendriikide Föderaalne Lennuamet andis välja enda kõige esimese droonikulleri litsentsi, rajades seega teed maailma esimesele toimivale droonikulleri teenusele. Täpsemalt saab teenust varsti kasutada USA-s, Virginia osariigis.

Tavaline transporditeenus, mitte drooniteenus

Droonikulleri litsent ei olnud tegelikult väga erinev tavalisest reisijateveo litsentsist, juriidilise poole pealt on tegu sisuliselt sama loaga. Varasem litsents lubas droone lennutada ainult seni, kuni need jäid droonioperaatori nägemisulatusse, samuti ei tohtinud varasemalt droonilennutamise kui teenuse eest raha küsida.

Vaja oli litsentsi mis sarnaneks suuresti tavalise reisijateveo litsentsiga, katta oli vaja pikemaid vahemaid ning teenuse eest tuli hakata ka tasu küsima. Ka lennuametil on veel tükk maa minna kuna hetkel on droonikullerite tegevus küllaltki piiritlemata, lahtine on veel näiteks lubatud veose tüübid, limiidid ja nõuded ning paljud muud küsimused.

Tõenäoliselt on droonikuller õige varsti ka sinu naabruskonnas

Droonikuller on 25 protsenti produktiivsem kui auto või kaubik, samas on tema ülalpidamine kuus kuni kümme korda soodsam. Oletatakse, et nõudlus droonikullerite vastu tõuseb lähiaastatel 30-40 protsenti aastas. Aastaks 2023 toimub tõenäoliselt juba 40% pakivedudest kullerite abiga.

Kõige esimesena tulevad droonikullerid kindlasti kasuks ajatähtsate dokumentide ja ravimite tranportimisel. Tulevikus võivad droonid vedada näiteks suure tähtsusega detaile ka kõiksugu tootmisettevõtetele ja muudele suurtele korporatsioonidele.

Suurimad takistused

Kindlasti tekitavad droonid ka palju uusi kohtulikke küsimusi. Näiteks, mis saab siis kui droon kihutab üle kiirtee ja lendab suure tuule tõttu kellegi esiklaasi? Kes on sel juhul süüdi? Paljudel droonidel on kaitsmata tiivikud mis keerlevad mitu tuhat pööret minutis, iseenesest on tegu ju lendava muruniidukiga. Mis juhtub siis kui lapsed lähedusse satuvad? Juristid limpsivad juba hetkel huuli selle uue avastamata valdkonnaga seoses.

Samuti tekivad igasugused julgeolekuriskid, kui droonikuller saab vedada pizzat siis saab ta ka vedada lõhkeaineid. Ning viimaseks ja suurimaks takistuseks on kindlasti ilm, iga suurem tuul ja torm halvab droonide töö kas täielikult või vähemalt mingis mahus. Seega vähemalt mingi osa ajast ei saa droonikullerite töö peale kindel olla.

On seal tõesti vahet millist Friends-i või The Office-i osa sa vaatad?

Kas idee suvalise episoodi nupust Netflixis tundub paljulubav? Hiljuti on Netflix hakanud testima täpselt sellist funktsiooni oma mõnede Androidi rakenduse kasutajate peal. Need kes funktsiooni testimisse kaasatud on, näevad seda valikud kahs kohas: on eraldi nupp avavaates “Play a Popular Episode” mis hõlmab endas tuntud sarju nagu The Office, Arrested Develpment ja Our Planet. Nende esimese kahe sarja fännid tõenäoliselt on uue funktsiooni üle rõõmsad, olenemata hooajast, suvalise episoodi nupp tundub ka loogiline loodusdokumentaalide osakonnas.

Netflix kuvab ka “suvalise episoodi” nuppu episoodi valikutes, siis kui sa oled juba mõne sarja välja valinud ja vaatama hakanud. Nuppu ei kuvata aga kõikide sarjade puhul vaid ainult nendel, kus see mõistlik oleks ja mille lugu ei jookse nö. kindlas järjekorras. Ilmselgelt on palju sarju kus osade suvalises järjekorras vaatamine ei oleks väga nauditav.

Siiski sarjade nagu Friends, NCIS, Parks and Recreation, või Grey’s Anatomy taustal jooksutamiseks võiks see lahendus ju päris ideaalne olla. Netflix on suuresti hakanud panustama ka interaktiivsetele sarjadele, kus saab ise episoodi käekäiku muuta vastavalt enda valikutele. Ka selliste sarjade puhul võib suvaline järjekord asjad veidi huvitavamaks teha.

Need meie hulgast, kes jälgivad huviga tehnikamaailma, on kindlasti tähele pannud, et just viimase paari aasta jooksul on ilmunud palju “Masinõppimise” ja “neurovõrkude” põhjal ehitatud tehisintellektide või teisisõnu tehismõistuse süsteeme. Kõik tehisintellektide süsteemid, mis meie maailmas hetkel kasutusel on, nimetatakse “kitsasteks” tehisintellektideks. Kuna nad on väga osavad, aga oskavad tegutseda vaid ainult ühel väga konkreetsel alal, nagu näiteks Male või tõlkimine, nägude tundmine, autode juhtimine, tekstide ja piltide ära tundmine. Järjest rohkem ja rohkem intellektuaalseid töid, mida eelnevalt oskas teha ainult inimene, oskab nüüd teha kitsas tehismõistus.

Miks tehismõistus nüüd aktuaalne on?

Suurem osa kitsaid tehisintellekte töötavad neurovõrkude idee põhjal, see tööpõhimõte on võetud inimajust, kus meie ajud töötavad tänu ajurakkude (neuronite) võrgustikule, mis töötlevad informatsiooni. Väga laias laastus töötavad sarnaselt ka tehislikud neurovõrgustikud, omades mitmeid erinevaid punkte ja astmeid, mis kõik koos töötavad samm sammu haaval mingi eesmärgi nimel. Näiteks piltide äratundmisprogrammide võrgustikus, esimene tasand tehisneuroneid tunneb ära väga lihtsaid detaile nagu sirged jooned või kumerad jooned, teine tasand võib tunda ära värvi või tekstuuri ja nii edasi, kuni viimane tasand tunneb ära kogu pildi, eelneva informatsiooni kokku panemisel, see on koer või kass või inimnägu.

Tundub nagu suur hiljutine läbimurre? See sama tehnoloogia mida me kirjeldasime mõeldi esimesena välja üle 70 aasta tagasi Warren McCulloch ja Walter Pittsi poolt aastal 1943.
Tol ajal arvati, et see tehnoloogia on huvitav mänguasi aga ei vii kuhugi. Ainult väga hiljuti oleme me suutnud selliseid neurovõrke kasutada praktiliste aplikatsioonidena. Suuremad põhjused selleks on, et neurovõrgud vajavad väga võimsaid ja kiireid arvuteid ja samuti ka väga palju eelnevat infot mida neile sisse laadida, kaks asja mida aastal 1943 väga lihtne saavutada või leida ei olnud.

Alates nendest neljakümnendatest aastatest on arvutite võimsus kahekordistunud iga aasta või paari järel mis on alles hiljuti võimaldanud meil kasutada täielikus potensiaalis neurovõrgustikke.
Ja see tehisintellekti revolutsioon mida me hetkel näeme on suurelt osalt selle sama tehnoloogia kasutamine ja arendamine erinevates valdkondades kuna nüüd on meil õiged tööriistad, et nendega kasulikke asju maailmas teha.

Üle mäe saamine!

Tundub nagu filmi “Terminaator” sugune tulevik on ainult paari aasta kaugusel? Pole päris tõsi, nagu ennem mainitud siis kõik hetkel olemas olevad tehisintellektide süsteemid on kitsad, ehk väga head ainult ühel kindlal alal. Et saavutada tõelist tehisintellekti kui üldist või inimtasemel tehismõistus, on meil vaja vähemalt käputäis olulisi läbimurdeid. On vaja valmis mõelda kuidas kõiki neid kitsaid oskusi ühendada, on vaja süsteemi mis oskab õppida sarnaselt ja paremini kui inimesed (hetkelistel süsteemidel on vaja tuhandeid kui mitte rohkem näiteid, kuid inimestel on vaja vaid ühte või paari näidet, et õppida uut ülesannet) on vaja luua funktsionaalne mälu ja süsteem mis oskab plaane teha ja enda mälu kasutada. Ja samuti on vaja välja nuputada kuidas luua selline süsteem ilma, et sellega kaasneks negatiivseid tagajärgi, et tehisintellekt jälgiks ja mõistaks täpselt mis meie soovid on.

Suuremate plaanidega on see hetkel keeruline, kuna me isegi ei tea täpselt mida me tahaksime. Kõige selle kallal tehakse aga väga tõsist tööd. Viimaste aastate jooksul on investeerimine tehisintellekti ja inimeste arv kes töötavad tehisintellekti alal tõusnud eksponentsiaalselt. Keegi ei oska öelda täieliku kindlusega kuna me saavutame tõelise inimtasemel tehisintellekti, aga kindel on see, et kui midagi ei juhtu mis meie edusamme peataks siis on see ainult aja küsimus.

Millal leiutati esimene arvuti?

Milline oli esimene arvuti? Sellele küsimusele ei olegi lihtsat vastust, sest arvutid jagunevad erinevatesse klassifikatsioonidesse. 1822. aastal loodud esimene mehaaniline arvuti Charles Babbage poolt ei sarnane väga tänapäeva arvutiga. Charles Babbage oli inglise mehaanikainsener, filosoof, matemaatik ja leiutaja. Charles`i tuntakse kui arvuti isa, sest teda peetakse kõige esimese mehaanilise automaatkalkulaatori loojaks.

Millal kasutati esimest korda sõna ,,arvuti”?

Esimest korda sõna ,,arvuti” võeti kasutusele aastal 1613 ja sellega kutsuti algselt arvutustega tegelevat inimeset. ,,Arvuti” tähendus jäi samaks 19. sajandi lõpuni, mil tööstusrevolutsioon tõi kaasa masinad, millede esmasteks eesmärkideks oli arvutuste tegemine.

Millal ehitati esimene töötav digitaalne arvuti?

ENIAC (Electronic Numerical Integrator And Computer) oli esimene suurepäraselt töötav digitaalne arvuti, mis ehitati Pennsylvania Ülikoolis, Philadelphias aastatel 1943- 1946. Arvuti oli massiivne, mis võttis ruumi kuni kolme klassiruumi jagu ning kaalus 27 tonni, mis meile praegu võib tunduda uskumatuna. Kõige esimene ENIAC valmis 14. veebruaril 1946. aastal, mille väärtus oli ligikaudu pool miljonit dollarit. Arvuti oli tähelepanuväärne oma kiiruse, mõõtmete ja keerulisuse poolest. ENIAC hõlmas viit miljonit käsitsi joodetud ühendust, 1500 releed, 10 000 kondensaatorit, 70 000 takistit ja 7200 kristalldioodi.

Millal jõudis esimene elektronarvuti Eestisse?

2. novembril 1959. aastal, Tartu Riiklikus Ülikoolis aktiveeriti Ural-1, mis oli samuti ka kõige esimene Eestisse jõudnud elektronarvuti. Ural valmistati aastatel 1959- 1971 Nõukogude Liidus ja on seeria elektronarvutitest. Eesti Üliõpilaste Seltsi majas asuski Eesti esimene elektronarvuti, mis annetati ainult mõned aastad hiljem, peale parema arvuti saamist, Nõo Keskkoolile. Arvuti tegi valju mürinat ja võttis enda alla uskumatult palju ruumi, kuni 100 ruutmeetrit!
Arvatavasti sõna ,,raal” tuletatigi eesti keelde Urali nimest, mis on sõna ,,arvuti” sünonüüm.

Esimene lauaarvuti

1964. aastal toodeti kõige esimesed lauaarvutid- Programma 101, mis olid kavandatud ja valmistatud Itaalias ettevõtte Olivetti poolt, kes juba aastast 1908 tootsid arvukalt kirjutusmasinaid. Esimesed lauaarvutid maksid 3200 dollarit tükk ning neid müüdi välja umbkaudu 44 000. Lauaarvuti kaalus umbes 30 kilogrammi ja oli kirjutusmasina suurusega, mille sisse oli ehitatud ka printer.

Esimene kaasaskantav arvuti

Esimese kaasaskantava arvuti mõtte käis välja arvutiteadlane Ameerikast, Alan Kay, kes tahtis luua kaasaskantavad seadmed, mis oleksid abiks eelkõige õpilastele koolis ja kodustes töödes. Osborne Computer Corporation, mis on Ameerika Ühendriikide firma, valmistaski esimese aksepteeritava kaasaskantava arvuti aastal 1981. Arvuti kaalus siis juba kõigest 11 kilogrammi ja kandis nime Osborne 1.

Charles Babbage loodud esimene arvuti pani tugeva aluse arvutite arenemise protsessile. Arvutitest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa, mis on väga palju võimust võtnud viimase kahekümne aasta jooksul. Õnneks on need aastatega muutunud ka kergemateks ja kompaktsemateks, mille üle me saame ainult rõõmu tunda, sest saame neid kaasa võtta kuhu iganes soovime.

Aastavahetus on sobiv aeg vaadata milliseks kujuneb järgneva aasta internetiturundus. Siin annab ka 89 enda panuse. Arvame, et 2018. aasta internetiturunduses tuleb jätkuvalt huvitav. Toome allpool välja mõned uue aasta väljakutsed, mis igale turundajale on olulised.

2018 maikuus jõustub Euroopa andmekaitse reform

Selle rakendamine pakub ettevõtjatele kindlasti uusi väljakutseid, sest tegu on oluliste protsesside muutmisega ettevõttes.

Arvame, et pikemas plaanis on praegustest, määruse-eelsetest kindlamad raamid andmekaitsele kindlasti kasuks, sest digimaailm ja internetiturundus selle sees kasvab peadpööritava kiirusega. Usaldame ju järjest rohkem enda andmeid digirakendustele.

Leidub uus reklaamikanal, mis toob paremad tulemused

Inimestel on valida mitmete sotsiaalmeediakanalite vahel. Ning kus on sihtgrupp, sinna on vaja liikuda ka ettevõtetel. Sõltuvalt teenusest võib parimaks reklaamikanaliks olla Facebooki reklaam, Facebooki grupp, Google reklaam, sobiv erialafoorum, Instagram, Pinteresti tahvel, Vkontakte keskkonna võimalused, või mõni muu.

Esimene ja olulisim reklaamikanal igas valdkonnas on kontaktid ja soovitused.

Enamasti on digis välja valitud üks reklaamkanal, mis toob tulemusi. Ettevõtja on sellega tuttav ja panustab sinna regulaarselt. Meie näiteks kirjutame blogi ja oleme aktiivsed sotsiaalmeedias. Uueks aastaks oleme juba ühe kanali välja valinud, mida testida.

Esitame siinkohal uue aasta väljakutse – mõtle, missuguses seni proovimata digikanalis veedavad aega sinu kliendid. Panusta ka selles kanalis leitav olemisele, ning jõuad uute kliendisuheteni.

Google hakkab piirama SSL sertifikaadita veebilehtede näitamist otsingus

Juba praegu on Google jaoks üks veebilehe usalduse faktor SSL sertifikaadi kasutamine veebilehe serveris – SSL sertifikaadi ja krüpteeritud turvalise ühendusega veebilehed saavutavad otsingus kiiremini parema positsiooni, kui ebaturvalise ühendusega veebilehed.

On aja küsimus, mil Google hakkab otsingus näitamiseks rohkem eelistama krüpteeritud ühendusega veebilehti, ning veel SSL sertifikaadita lehti otsingus oluliselt tahapoole lükkama. See tähendab nende lehtede omanikule paljude külastuste kaotamist.

Kas brauseris Sinu veebilehe aadressi kõrval on roheline tabalukuke? Siis on Sinu veebilehe ühendus turvatud. Kui tabalukuke puudub, on tõenäoliselt serverisse vaja paigaldada SSL sertifikaat, ning veebilehe haldusliideses lehtede püsiaadressid ümber suunata. Kirjuta meile julgelt, kui sellega abi peaksid vajama.

Facebookis õigete inimesteni jõudmine muutub kulukamaks

2017. aasta lõpul näitab Facebook enda ajajoonele jagatud infot erinevate uuringute kohaselt ainult 2-7%(!) jälgijatele. Seega näiteks 200-st jälgijast näevad uut postitust kohe keskmiselt 4-14 inimest. Kui postitus saab avaldamisjärgsetel minutitel jagamisi ja reaktsioone, näidatakse postitust rohkematele jälgijatele.

Suure uudisena on tuntuim sotsiaalmeediaplatvorm testimas kahte kõrvuti asuvat uudisvoogu, esialgu valitud riikides.

Peamises uudisvoos, millega oleme harjunud, hakkavad asuma sõprade postitused koos tasulise reklaamiga.

Jälgitud fännilehtede ja ettevõtete postitused hakkavad asuma eraldi uudisvoos.

Ettevõtete jaoks tähendab kahe uudisvoo tekkimine orgaanilise levi edasist langemist, sest kasutaja peab ise soovima vaadata teist uudisvoogu. Slovakkias läbi viidud testide käigus vähenes 60 populaarseima meediaväljaande orgaaniline levi senisega võrreldes neli korda (!!!)

See kõik tähendab kallinevaid klikihindu, sest rohkem ettevõtteid hakkab konkureerima eelistatud uudisvoos reklaamiga nähtav olemise eest.

Hetkel ei ole teada, millal see uuendus Eestisse jõuab.

Lahendusi on. Leidsime Hootsuite.com blogist kasulikud soovitused, kuidas vähesest orgaanilisest levist hoolimata sotsiaalmeedias häid tulemusi saavutada.

Pikaajalise strateegiana soovitame alustada blogi loomist enda veebilehele, sest blogipostitusi saab sotsiaalmeedias jagada korduvalt, ning need toovad külastajaid ka Googlest. Seega on parim internetiturundus siiski nö. naturaalne, eriti kui rääkida sotisaalmeedia kanalitest.

Google reklaamiga õigete inimesteni jõudmine muutub kulukamaks

Mitmed ettevõtted panustavad Google AdWords reklaamile.

Ka Google reklaame näidatakse oksjoni alusel – otsingu juures näidatakse selle ettevõtte reklaame, kes on nõus teistest ettevõtetest rohkem otsija kliki eest maksma.

Mitmes ärivaldkonnas ei ole juba praegu Google reklaamiga päringu saamise kulu ettevõtetele mõistlik, sest saadud päringute väärtus seniste märksõnadega ei õigusta reklaamikulu. Seega on vaja mõelda uutele reklaamkanalitele….

Lihtsamaks lahenduseks on teha Google reklaami ainult märksõnadele, mis on soodsaimad ja toovad veel päringuid soovitud hinnaga. Pikaajalise strateegiana soovitame ka siinkohal enda veebilehele blogi või artiklite osa loomist, sest artiklid toovad külastusi ja päringuid ilma jooksva reklaamikuluta.

Sisuturundus rokib jätkuvalt

Kvaliteetsel sisuturundusel on eeliseid makstud reklaamide ees. Otsija leiab need artiklid otsingust talle olulisel hetkel üles. Neis olev sisu lahendab otsija jaoks sel hetkel olulise probleemi, vihjates ühe võimaliku lahendusena ka avaldaja teenustele. See postitus ei ole erand.

Kõigi blogide ja portaalide jätkuvaks väljakutseks jääb lugejatele ka tegelikult kasulikke teenuseid pakkuvate reklaampartnerite leidmine ja kvaliteetse sisu loomine, et sisuturunduses säiliks lugejale kasulik sisu.

Soovime edukat uue aasta algust ja palju häid tulemusi!

Küsimust: “Kuidas osta sülearvutit?” küsivad õpilased ja tudengid tihemini suve lõpul, kui ees on järgmine kooliaasta ning märkmete tegemiseks on vaja uut sülerit. Niiöelda tööinimestele on küsimus aktuaalne hetkedel, kui senisest arvutist ei piisa. Kui armastatud meediakaaslane tundub aeglane, või on aku väsinud – kestab kordades vähem, kui esimesel kasutusaastal. Võib-olla ei olegi aku vahetatav, mis motiveerib veelgi enam uut sülearvutit ostma.

Alustuseks – mis näitajatega arvutit vajad?

Sülearvuti näitajad võivad tekitada palju segadust. Alljärgnevatele viiele omadusele võiks vastata iga uus sülearvuti, siis on arvuti tavakasutajale piisavalt kiire igaks vajalikuks ülesandeks.

• Ekraani diagonaal: 14″. 14″ ekraani suurus on mõistlik kompromiss igale kasutajale, kes soovib lihtsalt head sülearvutit.

Väiksema ekraaniga arvutid on sobilikud loengutes ja kohvikutes kasutamiseks, mugavalt kaasas kandmiseks. Suurema ekraaniga arvutid sobivad ennekõike tabeltöötluse tegemiseks või fototöötluseks, samas ei ole neid kaalu tõttu mugav päev otsa kotis kanda. Kui ei ole erisoove, on 14″ hea kompromiss kõigeks.

• Protsessor: Vähemalt Intel i5, suurema eelarve korral i7. Intel i3 võib jääda aeglaseks, kui avad brauseris mitu videot mängivat akent korraga.
• Operatiivmälu: Vähemalt 8 GB. Mälu on kergelt lisatav enamikele arvutitele, mis on müügis 4GB mälguga.
• Kõvaketas: SSD, vähemalt 120 GB. SSD kõvakettad on traditsioonilistest HDD ketastest vastupidavamad põrutustele, sest neis ei ole liikuvaid osi. Samuti on nad kordi kiiremad ning tarbivad HDD ketastest vähem energiat, pikendades arvuti kestvust akult vähesel määral.
• Aku kestvus: Vähemalt 6 tundi. Reeglina on sülearvuti aku kestvus normaalse kasutamise juures umbes pool tootja lubatust. Akusid testitakse ideaalsetes oludes, mis tihti erinevad tegelikust kasutamisest. Tootja lubatud 6-tunnine aku kestvus tähendab 3-4 tundi tegelikku arvuti kasutamist, mille käigus lisaks tekstitöötlusele vaadatakse videosid, kuulatakse muusikat, ning vahel mängitakse.
• Vahetatav aku. Aku mahutavus väheneb juuksekarva võrra iga laadimistsükliga, ning paari aasta pärast on algupärasest aku elueast järel tõenäoliselt pool.

Kui ülejäänud arvuti toimib normaalselt, siis miks mitte osta uus aku ja pikendada arvuti eluiga? See tuleb uue arvuti ostust odavam.

Kindlate soovidega kasutajad tõenäoliselt teavad ise, mis otstarbel ja sellest lähtuvalt ka missuguste näitajatega sülearvutit neil rahulikuks igapäevatööks vaja on.

Kas osta uus või kasutatud sülearvuti?

Tehnika komisjonipoodides on müügil üksjagu kasutatud sülearvuteid. Kasutatud sülearvuti ostul on hädavajalik kontrollida:

• Esmalt ekraani hingesid – neis ei tohiks olla lõtku. Avatud ekraaniga arvutit aeglaselt ja julgelt kõigutades on näha, kas ekraan püsib paigal. Väriseb? Ei püsi paigal? Sel juhul sobib see arvuti kasutamiseks ainult kindlal pinnal, näiteks töölaual. Süles, koolis või bussis hakkab ekraan värisema, ning selle arvuti kasutamine muutub väga ebamugavaks. Mõningatel arvutitel on võimalik hingesid tihedamaks keerata. Siiski on ekraani soovimatu liikumine esimene põhjus seda arvutit mitte osta.
• Sülearvuti välimust ja toimimist – veatu välimusega arvutit on tõenäoliselt hoolega hoitud, ning see ei ole saanud põrutada. Toimimisest, kas kõik töötab, nagu peab?
• Lõpuks ka aku kestvust. Kui leidub veatu välimusega ja probleemideta arvuti koos ühe probleemi – nõrga akuga, saab alati osta uue aku. Teisi puuduseid enamasti sama kergelt ei paranda.

Kasutatud arvutina julgeme erandita soovitada Lenovo X või T seeria arvuteid. Need arvutid on mõeldud kestma, ning tõenäoliselt on nende ekraanihinged heas korras. Samuti on Lenovo X ja T tihti olnud kasutusel suurfirmades, ning nendega on hoolikalt ümber käidud.

Pigem ei soovita kasutatult osta nõrgemate näitajatega arvutit, kui see oli juba uue arvutina odavamast hinnaklassist. Nagu uued, hinnaklassilt odavaimad autod ei ole kõige vastupidavamad, ei ole seda ka odavaimad sülearvutid.

Uue sülearvuti ost on murevabam

Edasimüüjapoolne ning tootjapoolne garantii on uutel sülearvutitel pikem, kui kasutatud arvutitel. Lisaks võib kindel olla, et uut arvutit ei ole keegi aktiivselt kasutanud, ning selle aku kestab algusest peale maksimaalselt kaua.

Kõige murevabamad on “äriklassi” sülearvutid, näiteks Lenovo X või T- seeria arvutid, või Dell Latitude nime all pakutav. Neil on pikk garantii, ning need säilitavad oma väärtust hästi.

Alustuseks ütlen ära, et siin artiklis ei ole tehisintellekt kui eneseteadlikuks saanud ehitusmasin kes inimkonda kukutada üritab, vaid järjest targemaks ja kavalamaks saanud ennustusvõimelised arvutid ja tarkvara, mida juba tänasel päeval järjest rohkem igasugu protsessidesse kaasatakse.

Et aru saada kuidas tehisintellekt meid üldse tulevikus mõjutama hakkab, tuleb aru saada kus ja kuidas pakub tehisintellekt enim väärtust ja kasu.

Suuremad tehnoloogiaettevõtted nagu Apple, Google ja Amazon on viimasel ajal aktiivselt kokku ostnud väiksemaid tehisintellekti arendamisega tegelevaid ettevõtteid. Suurettevõtete huvi tehisintellekti vastu on tekitanud tarbijates igasugu emotsioone – alustades ärevast huvist selle vastu mida tehisintellekt ühel päeval teha suudaks kuni hirmuni enda töö kaotamise ees. Kõige parem tehisintellekti võidukäiku suures plaanis vaadata on ühe küsimusega: Kuidas tehnoloogia, eriti tehisintellekt suudab vähendada kulusid. Alles siis saab hakata täpselt hindama tulevasi muutusi.

Tehisintellekt täidab põhiliselt ühte otstarvet võttes midagi mis oli varem ajakulukas ja suhteliselt kallis ning tehes selle kiireks ja odavaks. See asi on ennustamine. Ehk siis teisisõnu võime võtta kogutud informatsioon ja luua selle abil uut informatsiooni mida sul varem ei olnud. Toome välja olukordi kus tehisintellekt on teinud suuri edusamme just ennustamise valdkonnas. Vaatame kuidas tehisintellekt aitab meil lahendada probleeme mida varem ei oleks ennustamisega seotudki, kuidas mõned inimoskused muutuvad tähtsusetuks samas kui teised muutuvad väärtuslikumaks. Need spekulatsioonid põhinevad tehnoloogia senistel muutustel ja justnimelt tehnoloogia arenguga seotud kulude vähenemisel.

Masinõppimine

Enamus tehisintellekti viimaseid saavutusi langeb kategooriasse “masinõppimine”, mis tähendab arvuteid mis suudavad õppida neile etteantud andmetest või eelnevatest kogemustest. Kujuta näiteks ette, mida nõuab ostukorvis olevate esemete tuvastamine. Kui me suudaks kirjeldada kuidas õun välja näeb siis me suudaks ka arvuti panna ära tundma õunu, tuginedes nende värvile ja kujule. Siiski on ka teisi objekte mis näevad välja nagu õunad, nii kujult kui ka värvilt. Me võiksime lõputult parandada enda kirjeldust õunast aga lõpuks muutuks kogu see üritus mõttetuks just tohutu ajakulu tõttu.

Keerulised ja segased keskkonnad on just need kus masinõppimine tuleb kõige enam kasuks. Näiteks ühte tüüpi harjutuses näidatakse masinale seeriat pilte mille all on nimi. Siis näidatakse talle miljoneid pilte ja need kõik sisaldavad nimega objekte, millest ainult mõned on õunad. Tulemusena hakkab masin ise nägema reeglipärasusi – näiteks, et õunad on tihti punased. Selliseid reeglipärasusi kasutades – värv, kuju, tekstuur ja kõige tähtsamana kontekst, annavad masinale kogu vajaliku info, et edaspidi iseseisvalt aru saada mis on õun ja mis mitte.

Üldiselt ennustamisest rääkides mõtleme me seda, mis hakkab tulevikus juhtuma. Näiteks, masinõppimist saab kasutada, et ennustada millal pangalaenu taotleja ei suuda enam laenu tagasi maksta jne. Samuti saab masinõppimist kasutada meditsiinis, kasutades kõiki patsiendi sümptomeid saame panna diagnoosi, ennustada haigust. Sellisel kujul andmete kasutamine ei ole midagi uut. Matemaatilised põhimõtted masinõppimise taga ei ole samuti midagi uut. Mis on siis muutunud?

Hiljutised edusammud arvutite kiiruses, andmesäilitusmahtudes, andmetöötluse kiirustes, sensorites ja algoritmides kombineeritult on märkimisväärselt vähendanud masinõppimise kulusid. Tulemusi võib näha näotuvastuses, automaatsetes tõlgetes mis on muutunud juba peaaegu ideaali-lähedaseks.

Ennustamise väärtus

Kuidas siis masinõppimise edusammud mõjutavad tavainimest ja tema töökohta? Kuidas mõjutab see töölise võimet mõne ülesandega hakkama saada, mis võib olla näiteks auto juhtimine või tootele hinna määramine? Peale mingite tegevuste tegemist tekivad tagajärjed. Iga tegevuse tegemisel on ka hunnik tingimusi. Näiteks, autojuhi otsus keerata kas paremale või vasakule sõltub suuresti ennustusest mida teised autojuhid antud ajahetkel võiksid tegema hakata.

Nii vaadates tuleb eristada selgelt jälgida ennustamise väärtust ja hinda. Nagu me nägime, siis on tehisintellekti areng kõvasti vähendanud ennustamise hinda. Ennustamine muutub väärtuslikumaks kui andmed muutuvad laiemalt kättesaadavaks ja ligipääsetavaks. Tehnika areng on suurendanud nii erinevate andmete hulka kui ka mitmekesisust. Mida aeg edasi, seda rohkem võimalikuks muutub ennustamine ka erinevates valdkondades.

Isesõirtvad autod on väga hea näide. Tehnoloogia mis aitab autol kiirendada, pöörata ja pidurdada ilma juhita on juba põlvkondi vana. Tol ajal põhinesid need süsteemid tervel hunnikul “mis siis kui” reeglitel. Ehk siis algoritm oli kaunis lihtne “Kui tee peal on suur kivi, siis pidurda.” Aga selline protsess oli aeglane ja erinevaid muutujaid on lihtsalt liiga palju mida sellisel viisil sisse programmeerida. 2000 aastate alguses tekkis kellelgi asjalik idee: auto võiks sõida iseseisvalt, ennustades mida inimjuht teeks teatud tingimustes, antud juhul tuleks tingimused kaamerasilmadest ja lasermõõtmiste tulemustest. Selline äratundmine auto poolt kombineerituna masinaõppimisega muutis esimesed täielikult isesõitvad autod reaalsuseks palju varem kui osati arvata.

Kes langetab otsused?

Otsustusvõime on oskus langetada kaalutletud otsuseid – erinevate otsuste ja nende tagajärgete mõistmine ja ennustamine. Ülesandeid kus tagajärgi on lihtne kirjeldada ja inimese otsustamist on vähe vaja, saab üldjuhul automatiseerida. Teiste ülesannete jaoks, kus tagajärgede kirjeldamine on keerulisem, eriti kui tagajärg eksiteerib inimese peas ning seda on suhteliselt võimatu kerge vaevaga masinale arusaadavaks teha.

See ei tähenda, et meie arusaamine inimese otsustusvõimest ei paraneks tulevikus või et see ei võiks kunagi saada automatiseeritud. Masinõppimise uuemad versioonid leiavad ühe paremini seoseid tegude ja tagajärgede vahel ning kasutavad seda infot, et parandada enda ennustusi.

Üks New Yorgis asuv tehisintellektiga tegelev ettevõtte pakub personaalseid assistente kes panevad kirja kohtumisi ja haldavad kalendreid. Et virtuaalset assistenti treenida pandi ta lugema tuhandeid kirjavahetusi inimeste vahel, õppimaks kuidas ja milliseid valikuid inimesed teevad. Nii õppides, suudab assistent peagi ennustada ka probleeme mis võivad tekkida ja pakkuda parimaid lahendusi.

Ülesannete pisikesteks etappideks jaotamine aitab meil näha kuidas tehisintellekt võiks töökeskkonnas veelgi rohkem kasuks tulla. Kuigi arutelud tehisintellekti üle taanduvad tavaliselt inimene vs. masin tüüpi vaidlusteks, võiks teemat pigem käsitleda vastavalt sellele, kui palju läheb vaja otsustusvõimet mingite tegevuste sooritamiseks. Juhtudel kus terve otsuse saab defineerida algusest lõpuni algoritmiga (näiteks pildituvastus või isejuhtivad autod), on loogiline oletada, et peagi asendavad masinad inimese. Juhtudel kus otsuseid on keerulisem lahti seletada ja kirjeldada, võtab see muidugi kauem aega.

Ennustusmasinate tööle rakendamine

Ennustustehnoloogiate areng viib järjest lähemale tervete kompleksete ülesannete automatiseerimisele. See nõuab masinatelt usaldusväärsete ennustamiste loomist ja nendele tuginedes otsustamist mida teha järgmiseks. Näiteks paljudes ärivaldkonna tõlkeülesannetes muutub otsustamine inimfaktorina järjest väiksemaks kuna ennustusepõhine tõlketehnoloogia paraneb jõudsalt. Vahel on siiski veel vaja sekkuda, kui tõlget vajab keeruline läbirääkimine vms. Googlei meilipostkast suudab juba mingil määral aru saada e-mailide sisust ja luua neile automaatselt lühivastused, siiski küsitakse enne vastuse saatmist inimeselt üle – milline parim variant. Vastusevariandi valimine on siiski kiirem kui ise trükkimine ja kokkuvõttes saab inimene rohkematele e-mailidele vastata lühema ajaga.

Meditsiin on kindlasti valdkond kus tehisintellekt mängib üha suuremat rolli. Tehisintellekt suudab küll parandada ja täpsustada diagnoose mis omakorda tagavad efektiivsema ja parema ravi kuid lõppsõna jääb kindlasti veel pikaks ajaks arstidele. Erinevatel patsientidel on erinevad vajadused ja inimesed on veel nende mõistmises enamasti paremad. On ka palju situatsioone kus masinate kasutamise plussid ei pruugi iial üle kaaluda inimeste omasid, eriti enamiku tavainimeste silmis.

Vaadates tulevikku

21 sajandi hakul olid enamlevinud ennustusprobleemid lihtsad statistilised küsimused nagu näiteks laohaldus ja nõudluse ennustamine. Viimase kümne aastaga oleme aga selgeks saanud pildituvastuse, autojuhtimise ja kasutatavad automaattõlked. Praegusel hetkel võib arvata, et siia peagi lisanduvate valdkondade hulk on meeletu.

Võtmeülesanded enamikes ettevõtetes saavad olema:

1. Töötajate väljakoolitamisel fookuse viimine ennustuse-põhiselt otsustus-põhilisele.
2. Tehisintellekti kasutamise suuna ja kiiruse valimine.
3. Efektiivsete meeskondade loomine kus on kaasatud hea otsustusvõimega inimesed ja hea ennustusvõimega tehisintellekt.

Tänu nutitelefonidele on video salvestamine nüüd lihtsam kui kunagi varem kuna enamikel inimestest on taskus ju võimekas videokaamera. Natukese harjutamise ja mõne praktilise soovitusega võid ka sina hakata salvestama vapustavat videomaterjali, kasutades ainult enda telefoni.

Selleks, et sa saaksid seda mida iganes sa filmima tahad hakata, paremini filmida, oleme kokku pannud mõned kasulikud juhised. Kuigi mõned neist võivad tunduda ilmselged siis me garanteerime, et alati kõiki korraga kasutades saad sa iga kord fantastilised videod!

Taustavalgus

Kui võimalik siis proovi alati vältida olukordi kus valgus tuleb otse stseeni tagant. Päevavalges on olukord küll hulka parem kuid siseruumides või varjulistes kohtades tuleks seda reeglit hoolikalt jälgida. Vastasel juhul jäävad esiplaanil olevad objektid tumedaks ja tihti uduseks. Isegi kui sina näed tugeva taustavalgusega inimesi hästi siis sinu kaamera seda ei tee ja pigem jäädvustab ereda valguse mingite tumedate kogudega keskel. Need kogud jäävad ilma kõikidest oma ilusatest värvidest ja sina magasid maha selle, mida iganes sa salvestada proovisid.

Et sellist olukorda vältida, tuleks alati sättida filmimine võimalikult valgustatult. Vahel piisab lihtsalt väikesest liigutamisest, et valgus pääseks paremini filmitavani. Mõned uuemad kaamerarakendused proovivad liigset taustavalgust ka ise eemaldada aga panustades selle vähendamisse ka omalt poolt lisaks, saabki tulemus hea.

Filmi küljega

Zoom

Miski ei ole vist jubedam kui digitaalne zoom – küsi milliselt fotograafilt tahes. Kahjuks kasutab kõva enamus nutitelefonidest just digitaalset zoomi, mis on lihtsalt hunnik tarkvaralisi trikke eksitamaks sind, et filmitav ongi lähemal. Kahjuks aga kannatab video kvaliteet, mida rohkem sa sisse zoomid.

Seega, ainus võimalus telefoniga videot filmides sisse zoomida on filmitavale lähemale minek, kui vähegi võimalik. Lähemale saamiseks on õimalik kasutada ka igasuguseid abivahendeid, nendest kirjutame artikli lõpus.

Tarkvara

Tihtipeale läheb vaja väikest videotöötlust, et sinu filmitud materjalist saaks “meh” asemel “wow”. Nüüdisajal on võimalik hea osa videotöötlusest ära teha ka otse nutitelefonis, seega ei pea kuhugi keerulisse lauaarvuti tarkvarasse sukeldumagi.

Kõik alates pisikesest trimmimisest kuni erinevate animatsioonide ja efektide lisamiseni on lihtne nii iOS kui ka Android platvormi peal. Apple-i enda iMovie iPhone-i ja iPad-i jaoks hõlmab endas palju erinevaid tööriistu ja võimaldab isegi arvestatavaid filmitreileri laadseid asju kokku panna. Samuti laseb iMovie kasutada pilt pildis, poolitatud ekraani, aegluupi ja palju muid videoefekte. App on küllaltki sarnane sama nimega lauaarvuti tarkvarale.

Pinnacle Studio (iOS) on teine väga hea näide, seejärel Videon (iOS) ja Magisto (Android). Aga see ei ole veel kõik. Adobe Premiere Clip (Android) on põhimõtteliselt lihtsustatud versioon lauaarvutile loodud Adobe Premiere-ist, neile kes soovivad maksimaalseid võimalusi enda telefonis videotöötluse tegemiseks.

Premiere pakub videotöötlemist, paljuski nagu teised omataolised rakendused, kus sa saad lihtsalt erinevaid klippe ringi tõsta vastavasse järjekorda. Huvitava lisana saab aga telefoni Premiere-st lihtsa vaevaga liigutada enda videomaterjal arvutis olevasse Premiere-i ja seal töötlemist jätkata juba suurema funktsionaalsusega.

Aksessuaarid

Oleme ausad – nutitelefonide kaamerad ei ole kaugeltki nii head kui näiteks Canoni, Nikoni või Sony loodud päris kaamerad, põhiliselt kuna reaalse kaamera üle on vähe kontrolli ja telefoniga kaasa tulevad kaamerarakendused on tihtipeale päris nutused.

Kui telefoniga filmimine hakkab juba käppa saama ja tekib tunne, et tahaks midagi natukene rohkemat siis on õnneks võimalus oma kaameratööd parandada hulgaliste aksessuaaridega. Näiteks kolmjalg telefonile, lihtsasti kinnitatav lisavälk või isegi lisatavad läätsed.

Need lisaläätsed telefonile kinnituvad mugavalt klõpsuga ja annavad tehasekaamerale juba hulka juurde. 12€ ei ole ka väga suur summa mida enda armsaks saanud hobisse investeerida. Alternatiiv 30 x 70 x 30 mm 16€.

LED tuledega lisavälk lubab pildistada ja filmida paremini öösel ja muidu hämaras. Hinnaks 5€.

Pisikese 10cm kõrguse kolmjala saad aga 8€ eest. Millal viimati tahtsid endast ja kaaslasest kaugemalt laheda foto või video teha aga telefoni polnud mitte kuhugi seisma panna?

Kui tehase poolt kaasa pandud kaamera ei kannata üldse kriitikat aga telefoni välja ka ei taha vahetada siis võib osta endale uue välise lisakaamera.

Ja muidugi, ärme unustame kõige lihtsamat ja odavaimat abimeest – endlikepikest. Odavaim 2€.

Kes eesti poodidest enam midagi huvitavat ei leia, võib ringi vaadata spetsiaalsetes välismaistes nutitelefoni fotovarustuse poodides. Üks tuntumaid on Photojojo.com.

Kokkuvõttes

Kui aega jätkub ja tegemist on ette planeeritud videoga siis tee alati mõned proovivideod. Paranda valgustust ja kaameranurka seal kus saab, tihti annab natuke madalamalt või kõrgemalt filmitud video uudse efekti kuna 99.999% telefonivideotest filmitakse enda näo kõrgusel. Otseloomulikult tuleks üle vaadata kaamerarakenduse seaded ja veenuda, et kõik kvaliteediseaded on parima võimaliku valiku peal, mis siis, et palju ruumi võtab – tähtis on siiski kvaliteet ja mitte kvantiteet. Ja nii saadki teha enda nutitelefoniga paremaid videosid.

Põnevat filmimist!

Täiskasvanute mänguasjad ei ole ammu enam tabuteema. Pisut rohkem avalikku tähelepanu on pälvinud küll naistele mõeldud lelud, aga tegelikult leidub huvitavaid ja fantaasiarikkaid leide nii meestele kui naistele. Eraldi vääriks väljatoomist paaridele mõeldud mänguasjad, mis näiteks, aitavad ajutist või püsivat kaugsuhet paremini üle elada ja oma partneriga ihaldatud lähedust säilitada.

Kus siis kohtuvad IT ja sekslelude tööstus? Järgnevalt tutvustame teile meie innovatiivseid leide.

Sukeldu filmidesse

Kas sa teadsid, et on olemas 3D mäng, kus sa saad luua endale virtuaalse tüdruksõbra? Sa saad valida tema keha, nahatooni, soengu ja riided mida ta kannab. Siis aseta ta kuhu sa soovid ja… lase fantaasial lennata. Peaaegu nagu Sims täiskasvanutele, kas pole? Ja see pole veel sugugi kõik, sest see 3D mäng on saadaval koos liikumissensoriga meeste masturbaatoriga ja komplekti kuuluvad ka virtuaalreaalsuse prillid. Küberseksi mänguasi stimuleerib sinu liigutusi läbi bluetoothi. Kõik liigutused edastatakse kübertüdrukutele mobiilses mängus. Sa saad valida kohta, poosi ja täita kõik oma salajased fantaasiad. Komplektiga kaasas olevad VR prillid töötavad nii: lülitades 3D mängu VR režiimile, sisestad nutitelefoni oma VR prillidesse ja mäng võibki alata. VR prillid on kohanduvad enamike turul olevate nutitelefonidega. (BKK masturbaator)

Kui Sa ise endale tüdruksõpra luua ei soovi ja oled pigem filmiarmastaja, siis IMTOY – Piu masturbaator lubab sul hoopiski filmidesse sukelduda, sõna otseses mõttes. Lae film oma nutitelefoni ja tunne kuidas Piu reageerib. See meestele mõeldud mänguasi pakub Sulle uudset filmielamust reageerides filmides toimuvale. Kui sa nii kaugele esialgu minna ei taha, siis SPHERESPECS Virtuaalse reaalsuse peakomplekt 3D-360 pakub sulle samuti erakordselt põnevat võimalust näha oma lemmik filmi 3D versioonis ja vaadata seda iga võimaliku nurga alt. 

Abivahend kaugsuhteks

Kui su partner on kaugel, näiteks teises linnas või maailmaotsas komandeeringus, siis tunned sa tema lähedusest suurt puudust. Muidugi on üheks hädaabimeetmeks Skype, mille kaudu saab teineteisele olemas olla, aga mis siis, kui tahaks ikkagi rohkemat?

KIIROO Onyx, maailmas kõige rohkem edasiarenenud teledildonic masturbaator. Onyx toob internetti täiesti uue sensoorse kogemuse: intiimse kontakti. Onyx-i sees on 10 kokkutõmbavat ringi, mis töötavad koos, et pakkuda sulle reaalajas toimuva vahekorra tunnet. KIIROO Pearl on sarnastel alustel töötav vibraator, mis kohandub reaalajas Onyx meeste leluga.

KIIROO lelude kooskasutamiseks on loodud spetsiaalne KIIROO keskkond internetis, kuhu partnerid sisenevad unikaalse pin-koodiga, mis tagab turvalisuse ja privaatsuse. Arvutil ja leludel tuleb sisse lülitada bluetooth ja need sedasi ühendada. Kui te olete keskkonna kaudu ühendatud, siis partner-režiim asub koheselt edastama liigutusi ja puudutusi. Kes oleks arvanud, et kaugsuhe võib nii lõbus olla?

Mängi üksteisega läbi rakenduse

Sarnane paaridele mõeldud tehnoloogia on väljatöötatud ka Lovense’i poolt. Lovense meeste mänguasjad ja vibraatorid töötavad nutiseadme abiga ning pakuvad mitmekülgset mängurõõmu kui su partner on kaugel. Lovense rakendus võimaldab kontrollida oma partneri seadet – sina valid režiimi ja vibratsioonimustri ning partner naudib! Samuti saate te vastava funktsiooni abil päris vahekorda imiteerida – kui Sina liigutad oma meeste lelu või vibraatorit, siis Sinu partneri seade liigutab end samuti vastavalt.

Tehnoloogia areneb pidevalt ja haarab ka järjest suuremat osa täiskasvanute mänguasjade tööstusest. Igavate ja ebamugavate lelude aeg on möödas! Millise uue sensatsioonilise mänguasja valiksid enda magamistuppa sina?

Facebook katsetab uut süsteemi mis aitab sul kohtuda inimestega, valides kas EI või JAH nende saadetud kohtumiskutsetele. Tinderi stiilis.

Eestis veel selline võimalus saadaval ei ole.

Esimesed inimesed kes on funktsiooni testinud, on leidnud palju paraleele suuresti kohtinguäpp Tinderiga. Kasutajale kuvatakse valikut erinevatest inimestest, kes võiks soovida temaga kohtuda. Vastada saab kas “Jah” või “Ei, tänan.” Samuti saadetakse teavitus, kui mõlemad osapooled nõustuvad.

Funktsioon viib sind siiski pigem kokku sõprade ja tuttavatega, nii et tegu pole täiesti Tinderi koopiaga – ja selle üle võib meil hea meel olla. Facebooki pressiesindaja kommenteeris: “Inimesed kasutavad tihti Facebooki, et teha enda sõpradega ühiseid plaane. Niisiis me proovime selle neile lihtsamaks teha.”

Vanemad ei vaja enam statistiliste analüüside tulemusi, saamaks aru, et teismelised on suuresti oma nutitelefonidest sõltuvuses. Nutisõltuvus on pigem pikaajalisem nähtus ja mitte ajutine moeröögatus, mida võib nüüd näha juba kõikides vanusegruppides.

Fakt, et 59% vanematest peab oma lapsi nutisõltlaseks, ei ole üllatav. Küll aga, on üllatav fakt, et 50% teismelistest ise peab ennast sõltlaseks. Enamus vanemaid on küll selle fenomeni pärast mures, ent siiski ei osata veel näha õigeid ohte selle kõige taga. Tuleb välja, et tagajärjed on päris tõsised ja pikaajalised.

Empaatiavõime kadumine

Empaatia – võime mõista ja näha teiste inimeste tundeid, on omadus, mis on hädavajalik iga ühiskonna toimimiseks. Empaatia on põhjus miks inimesed on üksteise vastu lahked, annetavad heategevuseks, väldivad üksteisele ja nende varale haiget tegemist jne. Kui empaatiavõime on hägune või kadunud, hakkab vastupidine juhtuma ja kuritegelik käitumine süveneb. Ilma naljata!

Teismelised, kes pidid ilma oma nutiseadmeta viis päeva hakkama saama, parandasid oma empaatiavõimet märgatavalt- võrreldes lastega, kes nutiseadmete kasutamist jätkasid. (Uuring siin) Inimene, kes ei suuda aru saada teiste emotsioonidest või saab neist aru valesti, on küllaltki katkine olevus.

Ilma empaatia ja inimlike tunneteta muutuvad noored üksteise vastu külmaks ja õelaks. Kui selline noor satub ise külma ja õela käitumise osaliseks, siis need omadused temas endas samuti süvenevad ning kogu ring kordub kuni asi läheb järjest hullemaks ja hullemaks.

Piiratud karjäärivõimalused

Nutitelefonid pakuvad informatsiooni ja meelelahtust momentaalselt. Seega, kohene tunnustus muutub pidevaks ootuseks, nii veebis kui ka eemal.

Nutitelefonid ja arvutid mugavdavad meid ebanormaalsetesse suhtlusmustritesse, mis kanduvad üle ka tavaellu. Me ootame vastuseid alati koheselt, muutume kannatamatuks, kasutame lühemaid lauseid ja jõuame alati kiirelt asja tuumani, unustades näiteks niisama lobisemise ja üksteise vastu huvi tundmise.

Sotsiaalsed omadused ja oskus arendada püsivaid sotsiaalseid suhteid on nagu üks lihas. Pidevalt nutitelefonis ja arvutis istudes jääb see lihas treenimata ning olukorras, kus on vaja neid oskusi kasutada, jääb noor järsku hätta. Harjumus ja oskus suhelda läbi ekraani on suur kuid reaalses elus jääb midagi järjest enam puudu.

Emotsionaalne halvatus

Nutitelefonid avavad noortele ukse maailma, kuid kahjuks töötab see mõlemat pidi. Ilma igasuguste filtriteta saab noori mõjutada igat võimalikku pidi. Näiteks, on leitud sügavaid seoseid internetikasutuse ja depressiooni vahel. (Uuring siin) Samasugused seosed on leitud näiteks facebooki kasutamise ja madala enesehinnangu vahel jne.

Sotsiaalmeedia on nüüdseks hiiglaslik ruum reklaamiks ja masside mõjutamiseks ning teismelised on kõige vastuvõtvam ja haavatavam grupp sellistele turunduskampaaniatele. Teismelised on veel arengufaasis ning neil puudub veel kindel mina, kindel identiteet. Konstantselt sotsiaalmeedias viibides on nad avatud reklaamidele, mis promovad näiteks ebareaalseid kehakujusid ja kaalu. Lõpuks mõjutavad need reklaamid negatiivselt noorte inimeste vaimset tasakaalu kuna nende arusaam ilust ja elust on niivõrd kallutatud.

Nutisõltuvus ja sellest vabanemine

Järjest rohkem julgustatakse vanemaid, et nad paluksid oma lastel internetis veedetud aega piirata. “Pane oma telefon ära” on uus “Mine mängi väljas”. Asja võti on leida kõikide nende tegevuste vahel tasakaal.

Järgnevalt on välja toodud mõned konkreetsed sammud sellele tasakaalule lähemale jõudmiseks.

• Räägi sellest. Ära lihtsalt lajata reeglitega – aruta nutitelefonide kasutamist lastega ja selgita neile, miks nad peaksid asja mõistlikkuse piirides kasutama. Selgita arusaadavalt mis on nutisõltuvus. Hea küsimus on “Kas sina kontrollid seda või kontrollib see sind?”
• Sea piirid. Ja ole nende piiride osas tark ning praktiline. Näiteks, kõik internetis veedetud aeg ei ole halb või kasutud, paljuski on vaja nutitelefoni kodutööde tegemiseks. Näiteks, võib alustada harjumusest, kus nutitelefoni söögilauda ega magamistuppa kaasa ei võeta.
• Ole heaks eeskujuks. Pane ka enda telefon eemale. Kindlasti mõjub see ka sulle hästi, huvitava faktina arvas näiteks ka 28% teismelistest, et nende vanemad on nutisõltlased, 69% vanematest tunnistas, et vaatab oma telefoni vähemalt mõned korrad tunnis.
• Aita leida tasakaal. Paku lapsele alternatiive või teisi tegevusi. Leia tegevusi, mida saaks teha üksi ja sõpradega. Tegevusi, mida saaks teha koos vanematega. Taaskord – tasakaal.

Tehnoloogia ei kao kuhugi ja tõenäoliselt tungib peale järjest rohkem ja rohkem. Eesmärk on tagada, et ta jääks lihtsalt tööriistaks – teenijaks ja mitte käskijaks. Olles teadlik enda ja oma laste käitumismustritest nutimaailmas, saad sa tagada ohutu kasutamise.

Miks ei ole virtuaalreaalsus ikka veel massides? Tundub, et turul on raskusi arusaamisega kolmest põhielemendist mis on vajalikud eduks tehnoloogiavaldkonnas: toode peab olema valmis, toode peab peab olema uudne ning toode peab olema taskukohane. Inimene peab tundma, et ta saab oma raha eest piisavalt ja rohkem. Samas kui me võtame aluseks kõige esimese auto, mis ei vastanud ühelegi nendest punktidest ent oli siiski tohutult edukas.

Seega on asi perspektiivis, näiteks iPod – mis samuti ei vastanud alguses ühelegi punktile, oli võrreldes praeguse iPhone ja iPad-iga tohutult edukas. Erinevus tuleb sisse klientide ootustes ja turundamises. Samamoodi nagu muudel ebaõnnestunud tehnoloogiasaavutustel ei ole ka VR-il veel päris õiget turgu.

On virtuaalreaalsus valmis? 

Kõik kes on näinud VR versioonis Star Trek: The Next Generation  või Assassin’s Creed filmi, teavad milline peaks olema terviklik VR kogemus. See peaks olema 100% tunne nagu sa oleksi virtuaalses maailmas ja mitte mingis veidras Performance art etteastes oma naervate sõprade ees.

VR-i reaalse olemuse ja ootuste vahel ongi tohutu lõhe. See tähendab kahte asja – VR tehnoloogia peaks tegema korraga tohutu hüppe või siis peaks kuidagi nullima inimeste ootused. Ja kumbki neist lahendustest ei ole just üleliia lihtne.

Lühikeses plaanis peaks pigem keskenduma sellele mida VR teeb hetkel kõige paremini – mängib ettekirjutatud sisu (filme ja suhteliselt staatilisi mänge). Kus VR veel suuresti hätta jääb on näiteks rollipõhised arvutimängud ja tulistamismängud. Seda justnimelt sellepärast, et VR eeldab mängija liikumist ja see muudab kogemuse vähem realistlikuks ning koguni ohtlikuks.

Sa võid kaotada tasakaalu, komistada kaabli otsa või sattuda miljoni muu ootamatu õnnetuse otsa kui VR prillid peas. Ükski neist asjadest ei ole lõbus, muidugi väljaarvatud inimeste jaoks kes sind kõrvalt vaatavad.

Sellest probleemist lahti saamiseks peaks arendajad jällegi kõvasti muutma mängude juhtimist mängija jaoks. Hetkel ei lähe see samuti kokku sellega, mida mängija oma VR prillides parasjagu näeb.

On see uudne?

Et muuta idee tootest uudseks, tuleb alustada turundusest. Idee sellest, et terve sinu muusika võiks mahtuda taskusse oli piisav, et lükata iPod läbi väga keerulise kolme-aastase stardi siiski üheks edukaimaks tooteks ja teha Apple-ist laiahaardeline tarbijale suunatud tehnoloogiatööstus.

Virtuaalreaalsus vajaks hästi rahastatud turunduskampaaniat aga ettevõtteid kes oleks nõus seda finantskoormat vedama on vähe ja needki ei tee omavahel koostööd.  Vähesegi edu korral jagaks seda kasumit kõik asjaosalised ja nende tuttavad ning sugulased.

Näiteks, Apple rajas turu suure ekraaniga nutitelefonile samas kui Google, kes kulutas vaid murdosa sellest mis Apple, omab nüüd suuremat osa turust.

Ja raha mis Google säästis sellest, et mitte ise turgu ehitada, aitas neil enda konkureeriva toote anda välja praktiliselt tasuta.

Seega, kuigi kuulujutud Apple-i VR turu vallutamisest on olemas, on eelmise näite põhjal küllaltki selge, miks isegi nii suured tegijad on selle sammu võtmisel skeptilised.

Sony proovib juba mõnda aega midagi vaikselt ehitada aga selle konsooli-lähenemine on liiga kallis ja siiani ei ole veel ühtegi tuntud mänguseeriat mille jaoks VR oleks kohustuslik. Ühtlasi tundub ka, et Sonyl puudub kas eelarve või innovaatilisus VR-i jaoks, mis neil kunagi PlayStationi jaoks oli.

Nagu me nüüd teada saime, siis kui keegi korralikult turgu ei ehita VR-i jaoks siis seda ka iseenesest ei sünni.

On see taskukohane?

Kui HTC ja Oculuse prillid turule tulid, maksid need peaaegu tuhat dollarit. Seda on palju, arvestades et vaja läheb ka mängumasinat, mis maksab umbes kaks korda nii palju. Kolmtuhat dollarit on liiga palju tehnoloogia eest mis ei ole isegi veel valmis.

Praegusel ajal võib hind juba kaarduda rohkem 350 dollari poole, suuresti tänu Microsoftile. Inimeste arv kes ehitavad ise VR arvuteid mõistliku hinnaga, tõuseb samuti iga päevaga. Siinkohal tuli mängu ka AMD suur pingutus teha võimsamad graafikakaardid kättesaadavaks võimalikult odavalt.

Kui sa tood turule toote miks maksab algul 3000 dollarit ja siis langetad selle kiiresti alla tuhande on sul väga hea võimalus pakkuda vähemalt näiliselt suurepärase hinnaga suurt väärtust. Keegi peab selle sõnumi siiski ka massidesse viima ning me jõuame tagasi selle eelmise turu-ehitamise probleemini.