tööpakkumised

Vead tööintervjuul võivad isegi kõige teadjamad tööotsijad mõne rumala vea tõttu enda unistuste tööst ilma jätta, selle artikliga üritame seda vältida.

Online konkurssidele vastamine

Suures plaanis omavad igasugused netikonkurssidele vastamised vähe väärtust, sellele võiks kulutada maksimaalselt 5% enda tööotsingu ajast ning keskenduda pigem enda nö. võrkturundamisele.

2014 aastast pärit suuremahuliste uuringute kohaselt tehti suurem osa värbamisi läbi tuttavate vihjamiste ja soovitamiste, kinnitades taaskord kui tähtis osa on ka sõna levitamisel enda tutvusringkonnas.

Mittesoovitud CVde saatmine, spämmimine

Mittesoovitud CVdega firmade pommitamine lootuses et “äkki näkkab või küll millalgi veab” on samuti suur ajaraiskamine. On praktiliselt ime kui tööandja märkab enda postkastis järjekordse tööotsija emaili ja otsustab sellele vastata ja tõesti ka vestlusele kutsub. Natukene teine asi on muidugi enda emaili ja cv kujundamine konkreetse ettevõtte jaoks ja siis nö. täpsem sihtimine.

Ainult saadaval olevatele kohtadele kandideerimine

Circa 40% ametikohtadest luuakse spetsiaalselt kandideerija jaoks, tihti isegi intervjuu käigus; need kohad ei eksisteerinud enne õige kandidaadi tulekut. Asja võti on liigutada fookus “saada olevatelt kohtadelt” “võimalustele”, mis eksiteerivad praktiliselt igal pool.

Toome näite:  “Meile tuli tööintervjuule naine kes soovis kohta administratsioonis. Ta teadis meie ettevõtte kohta kõike mida oli vaja teada ja kuigi tehniliselt kandideeris ta konkreetsele positsioonile, olid tema üldised teadmised ja nägemus ettevõttest nii head et me palkasime ta kohe, ja hoopis teisele kohale. ”

Ebaefektiivne enesereklaam

Enda reklaamimine peaks olema iga tööotsingu fookus. Parimad enesereklaamijad on pigem kuulajad kui rääkijad, neil on kindel siht, nad ei karda küsida tagasisidet ja nõu teistelt. Et sedasorti tööotsinguga edukas olla, tuleb aru saada et tegu on “pika mänguga” mis võib esialgu küll aeglaselt areneda, ent pikas perspektiivis tasub igati ära. Kõige parem on läheneda asjale professionaalselt, panna enda sammud kirja ning teha selged plaanid edasiseks.

Liiga suur kaliiber

Olgugi et avatuks tuleb jääda võimalustele ja mitte kindlatele tööpakkumistele, on tähtis mitte kahmata liiga palju. Üks võtmepunkt on leida just see õige võimalus sulle, mitte “mingi suvaline töökoht”, seega ei ole hea kandideerida igale võimalikule pakkumisele. Enne enda otsingute alustamist tee endale väga selgeks millist positsiooni sa soovid ja seejärel pane kõik mängu et leida see sobiv positsioon mitte ära lase kellelgil kolmandal enda eest otsustada.

Enda tööotsingute ebapiisav planeerimine

Korraliku töö leidmine on praktiliselt juba ise omaette töö ning sellele tuleks läheneda samamoodi. Enne alustamist tuleks endale selgeks teha ja välja valida kindlad tehnikad ja meetodid mitte proovida suvaliselt kuhugi jõuda. Hea oleks valida igaks päevaks näiteks kindlad ajad või eesmärgid et tööotsingud ei jääks unarusse ning edeneksid iga päevaga. (Uus tutvus iga päev, kindel arv kandideerimisi päevas, CV ülevaatamine jms. on ainult mõned võimalused)

Üksi rabelemine

Ära alahinda kunagi karjäärinõustajaid, cv kirjutajaid ja tööotsingu spetsialiste. Karjäärinõustajad annavad enamasti professionaalset nõu ning aitavad märgata detaile mis endal kahe silma vahele jäävad, teisi sõnu kastist väljapoole mõelda. Lisaks teavad nad erinevaid sissetöötanud strateegiaid ka palgaläbirääkimisteks millest sõltub ju terve edaspidi saadav töötasu. Tööotsingu abi leidub igat sorti ja igal pool – vastavalt võimalustele tee enda jaoks see investeering kindlasti.

Kontrolli kaotamine

Karjäärinõustaja ,cv-eksperdi või mõne muu tööotsingu professionaaliga koos töötamine on kindlasti hea idee kuid kunagi ei tohi anda täit kontrolli üle kellegile teisele – enda tööotsingutel oled võtmeisik sina ise. Kogu infot, tee märkmeid ja mõtle kõik otsused kaalutletult läbi – tegu on ikkagi sinu tulevikuga. Näiteks ära lase muuta enda CVd ilma sinu loata, kandideerida kohtadele millest sa midagi ei tea jne.

Ebapiisav valmistumine kindlustab vead tööintervjuul

Kõigil tööintervjuudel hinnatakse viite põhilist elementi:

• Sinu üldist väärtust
• Sinu varasemat kogemust
• Sinu teadmisi antud ettevõttest
• Oskust küsida intelligentseid küsimusi
• Oskust pidada argumenteeritud palgaläbirääkimisi

Kindlasti tuleb enne intervjuud teha ettevõtte ja intervjueeria kohta põhjalikum uuring kasvõi netis, siis oskad kindlasti rohkem kaasa rääkida ja ei hüppa tundmatus kohas vette. Enamasti kindlustab eelnevalt mittevalmistumine piinlikud vead tööintervjuul.

Enda turuväärtuse mitteteadmine

Enne intervjuule suundumist tuleb kindlaks teha enda väärtus tööturul. Ilma selle teadmiseta on väga keerukas pidada ka palgaläbirääkimisi ning välja tuleb midagi veidrat mis lõpuks võib koomiliseks muutuda kõigile osapooltele. Tasub näiteks uurida palju on sama kogemuse ja positsiooni keskmine palk jms.  Eestis on selleks hea sait – www.SinuCV.ee Siinkohal tuleks ka arvesse võtta kõiki koolitusi, sertifikaate ja tunnistusi mis võiks sind teistest esile tuua.

Töö mitte küsimine

Ühed suurimaid vead tööintervjuul mida tehakse on läbirääkimiste nö. mitte kinnitamine ja asja õhku rippuma jätmine. Peale mitut intervjuud ja kadalippu võiks ju arvata et töö on kindlalt sinu kuid nii ei pruugi see olla. Kindlasti soovitatakse intervjuu lõpus selgeks teha et oled töökohast väga huvitatud, kasvõi kätt suruda ja anda oma huvist teada valjult ja konkreetselt. Nii jääd intervjueerijale meelde ja paned vestlusele ilusa punkti.