telefonisõltuvus

Vanemad ei vaja enam statistiliste analüüside tulemusi, saamaks aru, et teismelised on suuresti oma nutitelefonidest sõltuvuses. Nutisõltuvus on pigem pikaajalisem nähtus ja mitte ajutine moeröögatus, mida võib nüüd näha juba kõikides vanusegruppides.

Fakt, et 59% vanematest peab oma lapsi nutisõltlaseks, ei ole üllatav. Küll aga, on üllatav fakt, et 50% teismelistest ise peab ennast sõltlaseks. Enamus vanemaid on küll selle fenomeni pärast mures, ent siiski ei osata veel näha õigeid ohte selle kõige taga. Tuleb välja, et tagajärjed on päris tõsised ja pikaajalised.

Empaatiavõime kadumine

Empaatia – võime mõista ja näha teiste inimeste tundeid, on omadus, mis on hädavajalik iga ühiskonna toimimiseks. Empaatia on põhjus miks inimesed on üksteise vastu lahked, annetavad heategevuseks, väldivad üksteisele ja nende varale haiget tegemist jne. Kui empaatiavõime on hägune või kadunud, hakkab vastupidine juhtuma ja kuritegelik käitumine süveneb. Ilma naljata!

Teismelised, kes pidid ilma oma nutiseadmeta viis päeva hakkama saama, parandasid oma empaatiavõimet märgatavalt- võrreldes lastega, kes nutiseadmete kasutamist jätkasid. (Uuring siin) Inimene, kes ei suuda aru saada teiste emotsioonidest või saab neist aru valesti, on küllaltki katkine olevus.

Ilma empaatia ja inimlike tunneteta muutuvad noored üksteise vastu külmaks ja õelaks. Kui selline noor satub ise külma ja õela käitumise osaliseks, siis need omadused temas endas samuti süvenevad ning kogu ring kordub kuni asi läheb järjest hullemaks ja hullemaks.

Piiratud karjäärivõimalused

Nutitelefonid pakuvad informatsiooni ja meelelahtust momentaalselt. Seega, kohene tunnustus muutub pidevaks ootuseks, nii veebis kui ka eemal.

Nutitelefonid ja arvutid mugavdavad meid ebanormaalsetesse suhtlusmustritesse, mis kanduvad üle ka tavaellu. Me ootame vastuseid alati koheselt, muutume kannatamatuks, kasutame lühemaid lauseid ja jõuame alati kiirelt asja tuumani, unustades näiteks niisama lobisemise ja üksteise vastu huvi tundmise.

Sotsiaalsed omadused ja oskus arendada püsivaid sotsiaalseid suhteid on nagu üks lihas. Pidevalt nutitelefonis ja arvutis istudes jääb see lihas treenimata ning olukorras, kus on vaja neid oskusi kasutada, jääb noor järsku hätta. Harjumus ja oskus suhelda läbi ekraani on suur kuid reaalses elus jääb midagi järjest enam puudu.

Emotsionaalne halvatus

Nutitelefonid avavad noortele ukse maailma, kuid kahjuks töötab see mõlemat pidi. Ilma igasuguste filtriteta saab noori mõjutada igat võimalikku pidi. Näiteks, on leitud sügavaid seoseid internetikasutuse ja depressiooni vahel. (Uuring siin) Samasugused seosed on leitud näiteks facebooki kasutamise ja madala enesehinnangu vahel jne.

Sotsiaalmeedia on nüüdseks hiiglaslik ruum reklaamiks ja masside mõjutamiseks ning teismelised on kõige vastuvõtvam ja haavatavam grupp sellistele turunduskampaaniatele. Teismelised on veel arengufaasis ning neil puudub veel kindel mina, kindel identiteet. Konstantselt sotsiaalmeedias viibides on nad avatud reklaamidele, mis promovad näiteks ebareaalseid kehakujusid ja kaalu. Lõpuks mõjutavad need reklaamid negatiivselt noorte inimeste vaimset tasakaalu kuna nende arusaam ilust ja elust on niivõrd kallutatud.

Nutisõltuvus ja sellest vabanemine

Järjest rohkem julgustatakse vanemaid, et nad paluksid oma lastel internetis veedetud aega piirata. “Pane oma telefon ära” on uus “Mine mängi väljas”. Asja võti on leida kõikide nende tegevuste vahel tasakaal.

Järgnevalt on välja toodud mõned konkreetsed sammud sellele tasakaalule lähemale jõudmiseks.

• Räägi sellest. Ära lihtsalt lajata reeglitega – aruta nutitelefonide kasutamist lastega ja selgita neile, miks nad peaksid asja mõistlikkuse piirides kasutama. Selgita arusaadavalt mis on nutisõltuvus. Hea küsimus on “Kas sina kontrollid seda või kontrollib see sind?”
• Sea piirid. Ja ole nende piiride osas tark ning praktiline. Näiteks, kõik internetis veedetud aeg ei ole halb või kasutud, paljuski on vaja nutitelefoni kodutööde tegemiseks. Näiteks, võib alustada harjumusest, kus nutitelefoni söögilauda ega magamistuppa kaasa ei võeta.
• Ole heaks eeskujuks. Pane ka enda telefon eemale. Kindlasti mõjub see ka sulle hästi, huvitava faktina arvas näiteks ka 28% teismelistest, et nende vanemad on nutisõltlased, 69% vanematest tunnistas, et vaatab oma telefoni vähemalt mõned korrad tunnis.
• Aita leida tasakaal. Paku lapsele alternatiive või teisi tegevusi. Leia tegevusi, mida saaks teha üksi ja sõpradega. Tegevusi, mida saaks teha koos vanematega. Taaskord – tasakaal.

Tehnoloogia ei kao kuhugi ja tõenäoliselt tungib peale järjest rohkem ja rohkem. Eesmärk on tagada, et ta jääks lihtsalt tööriistaks – teenijaks ja mitte käskijaks. Olles teadlik enda ja oma laste käitumismustritest nutimaailmas, saad sa tagada ohutu kasutamise.