Varia

Analüütikud ja ajakirjanikud on juba mõnda aega spekuleerinud teemal, et elektriautod võivad viia kütusefirmade täieliku hävinguni. Kahjuks või õnneks ei ole reaalsus aga senini palju muutunud. Nüüd aga hakkavad pead tõstma ka suuremad ning tõsiseltvõetavamad finantsagentuurid samu teooriad kinnitades, hiljuti näiteks üks suurimaid finantsanalüüside agentuure Fitch.

Antud hetkel on juba võimatu ülehinnata milliseks ohuks kütusefirmadele on elektriautod. “Üraütlemata negatiivne”, “Tõsine oht” ja “Investorite surmaspiraal” on kõik terminid mida Fitchi analüütikud enda raportis kasutasid kirjeldades kütusefirmade tulevikku. Financial Times kirjutas näiteks: “Stsenaarios kus elektriautod kasvataksid oma turuosa kasvõi poole võrra järgmise kümne aasta jooksul, väheneks kütusetarbimine terve veerandi.”

“Surmaspiraal” stsenaario kirjeldab situatsiooni kus närvilised investorid hakkavad oma kütusefirmadega seotud aktsiaid müüma, tehes laenud veel kallimas, mis omakorda vähendaks antud kütusefirmade väärtust veelgi, mis teeks investorid veel närvilisemaks, mis paneks nad veel rohkem aktsiaid müüma jne. jne. Elektriautod võivad kütusetööstuse täielikult hävitada ja selleks ei ole üldsegi vaja kõikide autode asendumist elektriautodega.

Ja asi ei puuduta ainult kütusefirmasid. Energiatootjad kes on terved põlvkonnad sõltunud traditsioonilistest fossiilkütustest võivad samuti oma turuosa kaotada, kuna samad akud mis on elektriautode tuumaks võivad kasutusel olla ka tuule- ja päikeseenergia talletamisel, elimineerides eelnimetatud energiaallikate väga kõikuvad omadused.

Kütusefirmad on arvamusel, et enne kui elektriautode hinnad ei hakka kardinaalselt allapoole minema, ei juhtu veel midagi märgatavat. Palju suuremaks “ohuks” tarbimisele peavad kütusefirmad ise järjest ökonoomsemaks muutuvaid mootoreid.

2017 aasta alguses tulevad välja nii Tesla Model 3 ja Chevy Bolt, nii et tasub huviga jälgida kütuseturgude ja elektriaotode võidujooksu.

Copywriter ja Copywriting

Copywriting ja copywriter on jälle ühed huvitavad sõnad mis on meil millegipärast jäänud kasutusse inglise ja mitte eesti keeles. Otsetõlkes annab google translate aga copywriterile väga ilusa vaste – reklaamtekstide koostaja. Wikipedia ütleb, et tegu on reklaamikirjaniku või ideekirjutajaga. Kõige lihtsamalt öeldes on tegu tekstikirjutajaga – kodulehe sisud, reklaamide sisud, hüüdlaused ja kokkuvõtted, isegi kaubanduskeskustes nähtavad sooduskampaaniate lühikesed tekstid on kellegi poolt valmis mõeldud ja kirja pandud.

Copywriter teeb aga palju muudki. Kui koduleht või veebipood on valminud, peab keegi sinna ju ometigi ka sisu looma. Ja mitte lihtsalt tavalist sisu, vaid sisu mis on läbimõeldud, hästi loetav ja esindab ka ettevõtet ning selle põhimõtteid. Ettevõtte kodulehele tuleb näiteks luua ettevõtet tutvustavad tekstid, ettevõtte ajalugu ja teenused lahtiseletatult ning kui see kõik on valimis siis oleks tihtipeale vaja ka kedagi kes regulaarselt artikleid kirjutaks kas ettevõtte käekäigust või lihtsalt seotud teemadest sest uueneva sisuga koduleht on alati hulka huvitavam kui aastaid ühe ja sama kolme lausega paigalseisev veebileht. Kohati on regulaarne copywriting ehk sisuloome isegi olulisem kui esmane, ainult tänu pidevale ja huvitavale sisule paranevad positsioonid ka otsingutulemustes.

 

Mitte lihtsalt kirjutamine

Kõik veebikeskkonda lisatud tekstid peavad olema hõlpsasti loetavad. Hästi sõnastatud ja küllaltki konkreetsed. Tihtipeale ei ole ettevõttel endal selle kõige jaoks aega või ei osata lihtsalt ennast nii väljendada nagu vaja oleks. Seega võib uus ja uhke koduleht osutuda täiesti kasutuks ilma korralike ja läbimõeldud tekstideta.

Suur roll hästi kirjutatud sisul on ka veebilehe leitavuses – otsingumootorid on juba piisavalt kavalad et töödelda läbi otsast otsani kogu sinu kodulehe sisu ja saada aru kas teenust otsivale kliendile on seal kasulikku infot või mitte. Seega kui on kavas ette võtta näiteks e-poe loomine või asud hoopis ise kodulehte valmistama siis tasub juba alguses välja mõelda sisu või leida keegi kes asub seda looma.

Kui soovid häid reklaamtekste, hüüdlauseid või sisukirjutajat, siis kirjuta meile julgelt allpool!

Vead tööintervjuul võivad isegi kõige teadjamad tööotsijad mõne rumala vea tõttu enda unistuste tööst ilma jätta, selle artikliga üritame seda vältida.

 

Online konkurssidele vastamine

Suures plaanis omavad igasugused netikonkurssidele vastamised vähe väärtust, sellele võiks kulutada maksimaalselt 5% enda tööotsingu ajast ning keskenduda pigem enda nö. võrkturundamisele.

2014 aastast pärit suuremahuliste uuringute kohaselt tehti suurem osa värbamisi läbi tuttavate vihjamiste ja soovitamiste, kinnitades taaskord kui tähtis osa on ka sõna levitamisel enda tutvusringkonnas.

 

Mittesoovitud CVde saatmine, spämmimine

Mittesoovitud CVdega firmade pommitamine lootuses et “äkki näkkab või küll millalgi veab” on samuti suur ajaraiskamine. On praktiliselt ime kui tööandja märkab enda postkastis järjekordse tööotsija emaili ja otsustab sellele vastata ja tõesti ka vestlusele kutsub. Natukene teine asi on muidugi enda emaili ja cv kujundamine konkreetse ettevõtte jaoks ja siis nö. täpsem sihtimine.

 

Ainult saadaval olevatele kohtadele kandideerimine

Circa 40% ametikohtadest luuakse spetsiaalselt kandideerija jaoks, tihti isegi intervjuu käigus; need kohad ei eksisteerinud enne õige kandidaadi tulekut. Asja võti on liigutada fookus “saada olevatelt kohtadelt” “võimalustele”, mis eksiteerivad praktiliselt igal pool.

Toome näite:  “Meile tuli tööintervjuule naine kes soovis kohta administratsioonis. Ta teadis meie ettevõtte kohta kõike mida oli vaja teada ja kuigi tehniliselt kandideeris ta konkreetsele positsioonile, olid tema üldised teadmised ja nägemus ettevõttest nii head et me palkasime ta kohe, ja hoopis teisele kohale. ”

 

Ebaefektiivne enesereklaam

Enda reklaamimine peaks olema iga tööotsingu fookus. Parimad enesereklaamijad on pigem kuulajad kui rääkijad, neil on kindel siht, nad ei karda küsida tagasisidet ja nõu teistelt. Et sedasorti tööotsinguga edukas olla, tuleb aru saada et tegu on “pika mänguga” mis võib esialgu küll aeglaselt areneda, ent pikas perspektiivis tasub igati ära. Kõige parem on läheneda asjale professionaalselt, panna enda sammud kirja ning teha selged plaanid edasiseks.

 

Liiga suur kaliiber

Olgugi et avatuks tuleb jääda võimalustele ja mitte kindlatele tööpakkumistele, on tähtis mitte kahmata liiga palju. Üks võtmepunkt on leida just see õige võimalus sulle, mitte “mingi suvaline töökoht”, seega ei ole hea kandideerida igale võimalikule pakkumisele. Enne enda otsingute alustamist tee endale väga selgeks millist positsiooni sa soovid ja seejärel pane kõik mängu et leida see sobiv positsioon mitte ära lase kellelgil kolmandal enda eest otsustada.

 

Enda tööotsingute ebapiisav planeerimine

Korraliku töö leidmine on praktiliselt juba ise omaette töö ning sellele tuleks läheneda samamoodi. Enne alustamist tuleks endale selgeks teha ja välja valida kindlad tehnikad ja meetodid mitte proovida suvaliselt kuhugi jõuda. Hea oleks valida igaks päevaks näiteks kindlad ajad või eesmärgid et tööotsingud ei jääks unarusse ning edeneksid iga päevaga. (Uus tutvus iga päev, kindel arv kandideerimisi päevas, CV ülevaatamine jms. on ainult mõned võimalused)

 

Üksi rabelemine

Ära alahinda kunagi karjäärinõustajaid, cv kirjutajaid ja tööotsingu spetsialiste. Karjäärinõustajad annavad enamasti professionaalset nõu ning aitavad märgata detaile mis endal kahe silma vahele jäävad, teisi sõnu kastist väljapoole mõelda. Lisaks teavad nad erinevaid sissetöötanud strateegiaid ka palgaläbirääkimisteks millest sõltub ju terve edaspidi saadav töötasu. Tööotsingu abi leidub igat sorti ja igal pool – vastavalt võimalustele tee enda jaoks see investeering kindlasti.

 

Kontrolli kaotamine

Karjäärinõustaja ,cv-eksperdi või mõne muu tööotsingu professionaaliga koos töötamine on kindlasti hea idee kuid kunagi ei tohi anda täit kontrolli üle kellegile teisele – enda tööotsingutel oled võtmeisik sina ise. Kogu infot, tee märkmeid ja mõtle kõik otsused kaalutletult läbi – tegu on ikkagi sinu tulevikuga. Näiteks ära lase muuta enda CVd ilma sinu loata, kandideerida kohtadele millest sa midagi ei tea jne.

 

Ebapiisav valmistumine kindlustab vead tööintervjuul

Kõigil tööintervjuudel hinnatakse viite põhilist elementi:

• Sinu üldist väärtust
• Sinu varasemat kogemust
• Sinu teadmisi antud ettevõttest
• Oskust küsida intelligentseid küsimusi
• Oskust pidada argumenteeritud palgaläbirääkimisi

Kindlasti tuleb enne intervjuud teha ettevõtte ja intervjueeria kohta põhjalikum uuring kasvõi netis, siis oskad kindlasti rohkem kaasa rääkida ja ei hüppa tundmatus kohas vette. Enamasti kindlustab eelnevalt mittevalmistumine piinlikud vead tööintervjuul.

 

Enda turuväärtuse mitteteadmine

Enne intervjuule suundumist tuleb kindlaks teha enda väärtus tööturul. Ilma selle teadmiseta on väga keerukas pidada ka palgaläbirääkimisi ning välja tuleb midagi veidrat mis lõpuks võib koomiliseks muutuda kõigile osapooltele. Tasub näiteks uurida palju on sama kogemuse ja positsiooni keskmine palk jms.  Eestis on selleks hea sait – www.SinuCV.ee Siinkohal tuleks ka arvesse võtta kõiki koolitusi, sertifikaate ja tunnistusi mis võiks sind teistest esile tuua.

 

Töö mitte küsimine

Ühed suurimaid vead tööintervjuul mida tehakse on läbirääkimiste nö. mitte kinnitamine ja asja õhku rippuma jätmine. Peale mitut intervjuud ja kadalippu võiks ju arvata et töö on kindlalt sinu kuid nii ei pruugi see olla. Kindlasti soovitatakse intervjuu lõpus selgeks teha et oled töökohast väga huvitatud, kasvõi kätt suruda ja anda oma huvist teada valjult ja konkreetselt. Nii jääd intervjueerijale meelde ja paned vestlusele ilusa punkti.